Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt
Kolisime kaks kuud tagasi uude kontorisse ja asume nüüd aadressil Väike-Tähe 20, Tartu. Siinkohal väike fotoreportaaž meie kolimisest, lisaks lasime tehisarul kolimise käigust kokku panna värsiread, mis said meeleolukad ning väärivad jagamist. Postituse lõppu lisasime veel ühe tehisaru poolt kirjutatud haiku ka. Uus kontor meid kutsus Kui aprillikuu, uus kontor meid kutsus, kaheksa aastat vanas, õhk … Vaata lähemalt
1930. aastatest on Eesti teatmekirjandusse kinnistunud teadmine, et Sakala kõrgustiku kõrgeim mägi on 145 m kõrgune Rutu mägi. Regio kartograafid ja Tartu ülikooli geograafid tegid aga kindlaks, et Rutu mäest 5 km kirdes paikneb eelnevast kõrgem – 147 m kõrgune Härjassaare mägi, mis oli tänaseni kaardilugejatele märkamatuks jäänud, kuid nüüd Viljandimaa kõrgeim mägi. Regio üldgeograafilise … Vaata lähemalt
