Nüüd müügil: Regio uus reisijuht “Matkame Eestis”!

„Matkame Eestis“ on esimene Regio reisijuht, kuhu on koondatud nii põhjalik ülevaade matkamisvõimaluste kohta Eestis. Raamatus on info 450 Eesti matkaraja kohta, palju põnevaid matkaideid ning mahukas ülevaade sellest, kuidas matkata, mida kaasa võtta jne.

Iga matkaraja kohta sisaldab Regio reisijuht reisijuhis lühikese tutvustuse ning info raja pikkuse ja asukoha kohta (nii aadressi kui ka koordinaadiga). Lisaks kirjeldatakse, kas rada on ringikujuline või edasi-tagasisuunaline, kas seal on laudtee, vaatetorn, lõkkekoht või telkimisplats ning kas on võimalik ligipääs ratastooliga.Suure osa reisijuhist moodustavad inspireerivad lood sellest, kuhu ja kuidas matkama minna, mida tähele panna või mida matkale söögipooliseks kaasa võtta. Neist lugudest saab ka põnevaid ideid, mismoodi Eestit uutmoodi avastada. Reisijuhi kaasautoriteks on kümned kogenud matkajad ja Eestimaa tundjad, teiste seas fotograaf Jarek Jõepera, kes annab näpunäiteid, mida metsas pildistades tähele panna, ning Priit Kuusk ehk Wend, kes annab nõu, mida toidukotti kaasa pakkida. Eesti rahvusatlase koostaja Taavi Pae juhatab matkale mööda Õ-piiri ning vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets kirjeldab, kuidas käituda, kui satute matkates eramaale. Reisiajakirjanik Kaido Einama annab nõu, kuidas metsast eksimata välja tulla.

„Matkame Eestis“ kuulub Regio Eesti reisijuhtide sarja, kus varem on ilmunud „Eesti mõisad“, „EV 100 – riigi teekond. Eesti iseseisvusega seotud paigad“ ja „Eesti reisijuht”.

Veel postitusi

Rahvusatlas EGSi aastaraamatus

Eesti rahvusatlas – geograafide täitunud unistus Autor: Taavi Pae 1936. aasta 5. detsembril aastal kutsub August Tammekann kokku Loodusuurijate Seltsi juurde Eesti kaardistiku ettevalmistava komis-joni. Esimene istung toimus ülikooli Aia (nüüd Vanemuise) tänava õppehoones ning päevakorras oli kaardistiku sisu valiku, ulatuse, välimuse, trükitehnilise külje, koostamise, väljaandmise ning levitamise küsimused. Koosolekule oli kutsutud professorid Heinrich Riikoja, … Vaata lähemalt

Seinakaart – ajatu klassika

Elame ajastul, kus kaart võrdub paljude jaoks Google Mapsi või mistahes muu kaardiga , mis telefoniekraanilt või auto armatuurlaualt parajasti vastu vaatab. Kui nüüd küsida, kas seinakaart on tänapäeval üldse vajalik, siis vastus on väga lihtne: jah, on küll.  Seinakaartidel on endiselt palju kasutusviise. Seinakaart on lihtsalt ilus! Väga paljud seinakaardid on lihtsalt niivõrd ilusad! Riputad … Vaata lähemalt

Retk mööda Õ-piiri

Mandri-eestlased on suures osas omaks võtnud teadmise, et saarlased õ-häälikut ei kasuta ja asendavad selle ö-ga. Ometi pole see igal pool saarel niimoodi, sestp õ-piir. Saaremaa murdekeele tuntuim „firmamärk“ on kahtlemata õ-hääliku puudumine kõnekeeles. Kas saarlased ütlevad selle asemel ö või midagi ö ja õ vahepealset, jätame juba foneetikute otsustada, kuid selge on see, et … Vaata lähemalt