Haarav, klassikalise ülesehitusega ajalooline krimisari

Äsja ilmus Regiolt uus krimiromaan „Budapesti spioon“. Tegu on Ungari kirjaniku Vilmos Kondori viieosalise krimisarja “Budapest noir” kolmanda raamatuga. Klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirja pandud ajalooline krimisari viib lugejad Ungarisse, Teise maailmasõja eelsesse ja aegsesse Budapesti.

Sarja esimene raamat “Budapest noir” on viimaste aastakümnete kõige populaarsem Ungari kriminaalromaan. Raamat on tõlgitud juba paljudesse keeltesse ning selle põhjal on vändatud ka film. Eesti üks tuntumaid krimikirjanduse eksperte Jaan Martinson asetas sarja esimesed kaks raamatut “Budapest noir” ja “Patune Budapest” oma 2019. ja 2020. aasta lemmikkrimkade edetabelis vastavalt kuuendale ja neljandale kohale.

Elektriteater, “Patuse Budapest” esitlus Tartu kirjandusfestivalil Prima Vista.

Autor, kes ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteeti paljastada

Vilmos Kondor on pseudonüüm, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteeti paljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meili teel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Kõik, mida temast teame, on pärit tema raamatute kaanetekstidest: ta on õppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneri diplomi, õpetab praegu matemaatikat ja füüsikat ühes Lääne-Ungari linnas ning elab väikeses külas koos oma kaksikutest tütarde, koera ja jahipistrikuga.

Budabest noir Regio e-poes

Patune Budabest Regio e-poes

Loe katkendit “Patusest Budapestist” Apollo raamatuportaalist

Veel postitusi

Eestis sündis sirgjoonejooksu maailmarekord: Timmo Tammemäe ja Sander Linnus läbisid sirgjoones 58,2 km!

Eelmisel nädalavahetusel postitas Eesti Sirgjoonejooksjate Liit Facebooki teate, et Eestis on ühel spordialal taas sündinud maailmarekord. See on küll esialgu mitteametlik, sest sirgjoonejooks pole ametlikke rekordi registreerijatega, arvestatakse lihtsalt seda, et Rootsi senine rekord sai kindlalt purustatud. Sirgjoonejooksu maailmarekordina lähevad kirja ainult need tulemused, mis tehtud kaardi ja kompassiga, ilma GPSi abita. Sirgjoonest võib kõrvale … Vaata lähemalt

Rahvusatlas EGSi aastaraamatus

Eesti rahvusatlas – geograafide täitunud unistus Autor: Taavi Pae 1936. aasta 5. detsembril aastal kutsub August Tammekann kokku Loodusuurijate Seltsi juurde Eesti kaardistiku ettevalmistava komis-joni. Esimene istung toimus ülikooli Aia (nüüd Vanemuise) tänava õppehoones ning päevakorras oli kaardistiku sisu valiku, ulatuse, välimuse, trükitehnilise külje, koostamise, väljaandmise ning levitamise küsimused. Koosolekule oli kutsutud professorid Heinrich Riikoja, … Vaata lähemalt

Regio, naviseadmed ja Eesti kaart

Pärast seda, kui 1.05.2000 kõrvaldati moonutus, mis segas tsiviilkasutuses GPSide täpset tööd, hakkasid Eestiski levima naviseadmed nagu käsi-GPS ’id ja veidi hiljem ka autoseadmed. Esialgu oli GPS-seadmetes Eesti kaardi asemel vaid mõned stiliseeritud suuremad maanteed ja tsaariaegne raudtee. Abi polnud muidugi kummastki. 2004. a pandi koostööpartneri poolt Regio andmebaasi alusel kokku esimene Magellani käsiseadmetele mõeldud kaart ja veidi hiljem … Vaata lähemalt