Regio GPS kaardi kasutamine Garmini seadmetes

Alates 2016. aastast on Regio uued kaardid versiooninumbriga alates 2.0. Neid tuleb uuendada versioonidega alates 2.01 ja uuemad.

Enne 2016. aastat valmistatud Regio kaartide versioonid on kõik 1.xx versiooninumbriga. Neid ei saa uuendada versiooniks 2.xx, tuleb soetada uus SD kaart versioon 2.xx-ga.

Paljud uuemad seadmed (toodetud alates 2015) ei loe vanu, väiksema mahuga (alla 4GB) microSD mälukaarte. Nendes seadmetes vanemad Regio kaardiga mälukaardid (1GB ja 2 GB) ei tööta. Abi saab, kui kasutada uut Regio kaarti (ver. 2.xx), mis on uutel mälukaartidel.

Enne kaardi ostmist või uuendamist vaadake palun GPS seadme juhendist ja www.garmin.com, kas teie seade võimaldab antud formaadis kaarte kasutada.

Nõuandeid Regio GPS-kaardi kasutajale:

Kuidas leida linna, küla või muud asulat?

  • Vali “Kuhu” -> vali “Linnad” -> vali “Tähthaaval”.
  • NB! Ka kõige väiksemaid külasid tuleb otsida „Linnad“ jaotuse alt!

Kuidas leida aadressi?

  • Vali “Kuhu” -> vali “Aadress” -> vali “Linn tähthaaval” -> sisesta linn -> sisesta tänav -> sisesta maja (number).

Kuidas toimida, kui teie seade ei võimalda leida majanumbreid, mis sisaldavad tähti?

  • Valige majanumber ilma täheta ja seejärel täpsustage sihtkoht kaardil.
  • Vali “Näita kaardil” -> kursoriga märkida õige asukoht > vali “Mine”.

Kuidas leida talunime (Eestis)?

  • Vali “Kuhu” -> vali “Nimi tähthaaval” -> sisesta (talu)nimi.
  • Talunimi on soovitav sisestada katastrinimena ja kujul Pihlaka, Ta, Võnnu (talu nimi, maakonna 2-täheline lühend, küla nimi). Nii toimib otsing kõige kiiremini.
  • Kuna talunimesid, ka samanimelisi, on väga palju, siis on otsingu kiirendamiseks kasulik teha otsingut mõne lähedalasuva suurema asula ümbrusest, mitte hetkeasukohast lähtuvalt.
  • Näiteks: vali “Kuhu” -> vali “Lähedal” -> vali “Teisest linnast” -> OK -> sisesta linn -> Tartu -> tähthaaval -> Pihlaka, Ta, Võnnu.

Mida on oluline teada Garmini naviseadme seadetest?

  • Seadeteni pääseb avaekraanilt valides “Tööriistad” -> “Seaded”
  • Valides “Süsteem” -> “Kasutusrežiim” – saab valida, kas liigeldakse autoga, jalgrattaga, jalgsi vms.
  • “Kaart” -> “Kaardi detailid” on soovitav valida “Kõrge”
  • “Kaardiinfo” -> mingil juhul ei tohi olla sisse lülitatud kaks või enam seadmes olevat kaarti korraga (näiteks Regio Eesti või Baltikumi kaart ja City Navigator Europe). Sel juhul hakkab eri kaartidel olev info teineteist segama.

Navigeerimise seaded

Valides “Teekonna eelistus” -> saab valida kas soovitakse liikuda võimalikult kiiresti (eelistab kõrgema klassi teid) või lühimat teed mööda.

Väldi -> Soovitav on kasutada (vajadusel) vaid valikut Katteta teed. Kindlasti ei ole soovitav valida valikut Kiirteed (sel juhul püüab seade suunata suurematelt teedelt kõrvale)

Kuidas teatada kaardil olevatest vigadest või ebatäpsustest?

  • Kõige kiiremini saavad vead parandatud, kui annate nendest teada e-posti aadressil: kaardid@regio.ee

Meeldivat kasutamist!

Erinevatel Garmini mudelitel võivad menüüjaotused varieeruda, vaadake lisainfot vastava seadme kasutusjuhendist

Veel postitusi

Motoriseeritud seikleja väärt abimehed

Võib vast suurema liialduseta öelda, et olen paberkaartide ja atlastega koos üles kasvanud. Mäletan lapsepõlvest, et isal oli alati üks hiigelsuur Eesti kaart käepärast, kuhu peale mõnda pikemat kodumaist sõitu kõik uued läbitud teed pastakaga tähistatud said. Kaartide ja atlaste olemasolu oli toona igati õigustatud – muid navigeerimisvahendeid peale teedeatlaste ja teeviitade ju polnudki. Aeg … Vaata lähemalt

Orienteerumiskaart kui abivahend looduses liikumisel

Kui kuuled kuskil sõna „orienteerumine“, siis võib-olla pelgad seda proovida, sest sul on kujunenud eelarvamus, et tegu on võsas ragistamise ja mudas müttamisega. Tegelikult orienteerud sa iga päev, ise seda endale teadvustamata. Orienteerumisoskusel on meie igapäevaelus oluline roll, et jõuda punktist A punkti B. Selleks tuleb ümbritsevas ruumis langetada otsus, millist teed pidi sa sihtkohta … Vaata lähemalt

Matk talvel: kaart viib kohale, jäljed toovad tagasi

Eesti talvine maastik on nagu mõnes suurriigis: ühes servas sajab vihma, teises on hanged peaaegu põlvini. Seal, kus maa valge, on hea matkata nii, et jäljed toovad sind alati algusse tagasi. Kohale viib ikka kaart. Talvine retk on aga veidi teistsugune kui suvel. Mida kaasa võtta? Ilm muutub talvel kiiresti. Vihm, jäävihm, lörts, lumi, tuisk … Vaata lähemalt