Kõik algas sellest, et mu pojal Kaarlil (11) on ajaloohuvi ja lisaks meeldib talle matkata. Ühes varasemas postituses on kirjas, kuidas me vallutasime eelmisel koroonakevadel Haanjas 100 mäetippu (tänaseks on neid 110). Praegu on meil aga käsil RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee, mitte küll kohe ja korraga, vaid juppidena, sest koolis tuleb ka ikka arvuti vahendusel käia ja koolikotti ei jaksa me vähemalt talvel matkates kaasa vedada. Kevade poole ehk osaleme Zoomi tunnis ka matkateel.

Lisaks ajaloohuvile on Kaarlil väga innustav ajalooõpetaja Karolina Antons. Viiendas klassis läbitakse teema, mille käigus on juttu ka linnamüüridest. Igatahes oli meil kodus viimasel ajal kogu aeg teemaks Tartu linnamüür – Kaarel päris, kus see on ja kust see kulges. Üldjoontes teadsin, kust umbes, kuid detailides jäin hätta. Eks tuli minulgi hakata kodutööd tegema.

Nädalavahetustel meie pere Tartus ei ole, aga Tartu maratoni ettevalmistuse käigus veetsime erakorraliselt laupäeva siin ja oli vaja miskit huvitavat teha.

Pakkusin siis Kaarlile, et jalutame terve Tartu linnamüüri teekonna läbi. Nagu tihti juhtub, jõudsin mõtte välja pakkuda enne, kui arvuti taha istusin ja hakkasin kaarti otsima. Eeldasin, et seal on tänapäevasele kaardile märgitud Tartu linnamüür, sest mulle meenus, et olen nagu sellist kaarti kuskil näinud. Mida aga polnud, oli just see kaart.

Kibekähku kribasin sotsiaalmeedias Leidale Lepikule, sest ei tahtnud seda plaani katki jätta. Olin juba ise valmis vanu kaarte uutega kokku sobitama, kui sain Leidalt info, et Regio on teinud küll sellise kaardi, aga Tartu Ülikooli muuseumile, nii et muul moel seda näha ei saa kui muuseumi ees stendil.

20. veebruari ilm oli hall nagu ikka, aga hulkuma me läksime. Esimese asjana tegime pildi välistendi kaardist ning otsustasime teekonnal ära markeerida ja pildistada kõikide kaardil olevate tornide asukohad. Linnamüüri pikkus oli muide umbes 2 km ning linnamüüris oli 27 torni, neist 9 väravaga. Suuremate väravate asukohad vaatasime ka üle: Saksa ehk Karjavärav, Riia ehk Andrease värav, Toomevärav, Jakobi ehk Nunnavärav, Munga värav, Küütri ehk Lihunike värav ja Vene värav.

Vabaduse puiestee äärne korda tehtud linnamüüri lõik jääb kaugelt imetlemiseks, sest enamik sellest on kooli territooriumil ja teel olid sisenemist keelavad märgid. Meie eirasime neid natuke ja käisime ikka müüri juures ära. Olime juba varem uurinud seda müürilõiku teiselt poolt ehk Magasini tänava majade hoovist, aga vaevalt, et elanikud oleksid huvitatud müürihuviliste hordidest. Kohati leidsime lume alt ka tornide asukohta märgistavad kivid.

Teengi siin ettepaneku tähistada infotahvlitega, kuidas Tartu linnamüür kulges, samuti tornide-väravate asukohad, sest nii on tore linna avastada ja koolis õpitut oma silmaga vaadata. Kindlasti võtaksid nii tartlased kui ka linna külalised selle hariva teekonna ette. Meie alustasime TÜ muuseumi eest ja lõpetasime Toome kohvikus maitsva saiakese ja aurava joogiga.

Tartu retke eeskujul jalutasime viimasel koolivaheajal Kaarliga läbi ka Tallinna linnamüüri. Seal oli see lihtne, sest müür on paigas ja lisaks on kättesaadav tasuta audiogiid, kust põnevaid lugusid kuulata. Läbisime kõik teekonnad, mis märgitud lehel https://vaatavanalinna.ee, ja kuulasime ära kõik jutud.

Nüüdseks on Tartu linnamüüriga nüüdisaegne kaart kõigile internetis kättesaadav Regio kaardirakenduses, jääb teha veel tornide-väravate tähistus koos põnevate lugudega.

Oleks ju tore, kui Tartul oleks linnamüüri rada koos põnevate juttudega!

Head jalutamist ja avastamist!

Siin on kollaaž meie retkest…

Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma 

tegi raamatutest nimekirja, kust saab lugeda Tartu linnamüüri kohta ja teha nende abil retked veel põnevamaks.

Keskaegne linnamüür:

• Mart Siilivask ja Tõnis Kimmel, Jalutaja teejuht. Tartu I. Südalinn ja Toometagune (2009), lk 22-23
• Eesti arhitektuur 4. Toim. Villem Raam (1999), Keskaegsed kindlustused, lk 16-17
• Hillar Palamets, Lugusid toonasest Tartust (2003), lk 14-16, 22-25
• Kaur Alttoa, Tartu Toomemägi keskajal. Piiskopilinnus ja ülalinn. – Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. Koost. Mariann Raisma, Krista Andreson, 2018, lk 58-67
• Kaur Alttoa, Tartu keskaegsetest kaitsemüüridest ja peamisest muinasteest – Tartu: piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks, 2017, lk 13-25
• Kaur Alttoa,  Lõuna-Eesti hiliskeskaegsetest linnakindlustustest – Tartu: piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks, 2017, lk 210-220
• Jaan Tamm, Keskaegne Tartu. – 101 Eesti kindlust ja kaitserajatist, 2020, lk 78-79
• Jaan Tamm, Tartu piiskopilinnus – 101 Eesti kindlust ja kaitserajatist, 2020, lk 128-129

Uusaegsed bastionid:

• Mart Siilivask ja Tõnis Kimmel, Jalutaja teejuht. Tartu I. Südalinn ja Toometagune (2009), lk 24-25.
• Eesti arhitektuur 4. Toim. Villem Raam (1999), Uusaegsed kindlustused, lk 18-19
• Hillar Palamets, Lugusid toonasest Tartust (2003), lk 43-44, 59-60
• Jaan Tamm, Tartu vallkindlustused – 101 Eesti kindlust ja kaitserajatist, 2020, lk 174-175
• Kaur Alttoa, Allakäik. Toomkirik Liivi sõjast ülikooli taasavamiseni. – Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. Koost. Mariann Raisma, Krista Andreson, 2018, lk 138-149
• Kaur Alttoa, Kindluslinnast Emajõe Ateenaks – Tartu: piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks, 2017, lk 230-238
• Kaur Alttoa, Toomemägi enne Krauset  – Tartu: piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks, 2017, lk 239-245