Kus saab suusatada?

Tänavu on suusalumi Eestis eriti varakult maha sadanud. Võiks öelda, et suusatamine on meie rahvusspordiala, kuid viimaste aastate valguses on see siiski nii ilma kui ka muude asjaolude tõttu vähem populaarne. Teisalt muudab suusaspordi harrastamise huvitavaks just see, et seda saab teha vaid ühel aastaajal ja siis tuleb ka loota, et talvele kohaselt taevast ikka valget lund alla sajaks. Sel hooajal on suusasõpru kohe alguses lumega õnnistatud – loodame, et nii ka jätkub.

Hea ülevaate Eestis asuvatest terviseradadest leiab terviserajad.ee leheküljelt, kus on praegu infot 130 raja, nende asukoha ja olukorra kohta

Suusaradade kaart terviserajad.ee lehel

Radu, kus saab suusatada, leidub Eestis igale maitsele. Meie maastik on valdavalt tasane, kuid leidub ka väga vaheldusrikka reljeefiga piirkondi. Tõusud ja laskumised on ikka toredad. Kui tuua esile mõni soovitus, siis lõunaeestlastele on üks tasasemaid Tartu maratoni rada, mis algab Elva külje alt Tartumaa tervisespordikeskusest või Otepäält. Harrastajale võiks jõukohased olla ka Haanjas asuvad suusarajad. Populaarne on veel Kekkose suusaring Käärikul.

Kui Põhja-Eesti poole vaadata, on sealgi looduse nautimiseks sobilikke suusaradu. Näiteks Aegviidu kandis on võimalik väga pikki suusaringe teha, omavahel on ühenduses kaks suuremat suusakeskust: Kõrvemaa ja Valgehobusemäe. Huvitavamatest kohtadest võiks esile tuua veel Alutaguse puhke- ja spordikeskuse Ida-Virumaal.

Kui on soov väheke raskematel radadel suusatada, siis selleks võiks sobida näiteks Mõedaku spordibaas Rakvere lähedal, üks Eesti nõudlikumaid suusaradasid Tehvandil Otepääl, Holstre-Polli keskus Viljandimaal ja Vooremäe suusakeskus Tartumaal.

Enne teele asumist tasub pilk peale visata ilmateenistus.ee lehel olevale lumekaardile, kus saab hea aimduse lumekihi paksusest. Nagu näha, on praegu Ida-Eestis lumega mõnevõrra parem seis kui Lääne-Eestis.

Lumikatte paksuse kaart ilmateenistus.ee lehel

Lume ja suusaradade tulekuga peavad paratamatult arvestama ka need, kes käivad jalgsimatkal. Suusarajal hea tava kohaselt teadagi ei kõnnita, nii et mitmedki kohad, kus on harjutud käima, on talvisel ajal suusatajate päralt. Peagi aga räägime just sellest, kuhu minna talvisel ajal jalgsimatkale.

Veel postitusi

Regio Baltimaade navigatsiooniandmed on täpseimad ja aitavad vähendada logistikakulusid

Kas oled puutunud kokku olukorraga, kus logistikatarkvaras olev teede või aadresside andmestik ei ole piisav või juhatavad valesse kohta? Ebaühtlase kvaliteediga või vigaste andmete baasil tehtud teekonna planeerimine ja dispetšerilahendused kulutavad asjatult aega ja raha.  On väga ebamugav, kui suur haagisega kaubaauto juhatatakse valede navigatsiooniandmete põhjal kitsale tupiktänavale, kus ümberpööramise võimalused praktiliselt puuduvad. Või kui … Vaata lähemalt

Ekspeditsioon Läti kõrgematele tippudele

Pärast Haanjas vallutatud 100 tippu hakkas meil peas idanema mõte külastada naabrite mäetippe. Tegutsema pani aga oodatust varem hoopis muu põhjus. Nimelt saabusime Slovakkiast purilennuvõistlustelt ja meie pere mäetipueksperdi Kaarli soovi arvestades liikusime Leedust Lätti sellist trajektoori mööda, et Gaizinkalns jääks tee peale. Sinna jõudmiseks tuli meil läbida päris hea hulk kilomeetreid trepis kruusateid automaja … Vaata lähemalt

Bussireis

Kodumaine ringreis lastega – autovabalt!

Ühistranspordimatka idee kerkis esile ootamatust tõdemusest, et praeguste linnalaste jaoks võib rongi või trammiga sõitmine pakkuda samavõrd suurt elamust kui 19. sajandil talus kasvanud maalapsele. Nii juhtuski, et kaks isa ja viis last (vanuses 7–14) jätsid selle aasta juulikuus emad koju ja läksid mitmepäevasele ringreisile. Koju jäid ka autod. Kõik läks sujuvalt ja sõbralikult ning … Vaata lähemalt