Kus saab suusatada?

Tänavu on suusalumi Eestis eriti varakult maha sadanud. Võiks öelda, et suusatamine on meie rahvusspordiala, kuid viimaste aastate valguses on see siiski nii ilma kui ka muude asjaolude tõttu vähem populaarne. Teisalt muudab suusaspordi harrastamise huvitavaks just see, et seda saab teha vaid ühel aastaajal ja siis tuleb ka loota, et talvele kohaselt taevast ikka valget lund alla sajaks. Sel hooajal on suusasõpru kohe alguses lumega õnnistatud – loodame, et nii ka jätkub.

Hea ülevaate Eestis asuvatest terviseradadest leiab terviserajad.ee leheküljelt, kus on praegu infot 130 raja, nende asukoha ja olukorra kohta

Suusaradade kaart terviserajad.ee lehel

Radu, kus saab suusatada, leidub Eestis igale maitsele. Meie maastik on valdavalt tasane, kuid leidub ka väga vaheldusrikka reljeefiga piirkondi. Tõusud ja laskumised on ikka toredad. Kui tuua esile mõni soovitus, siis lõunaeestlastele on üks tasasemaid Tartu maratoni rada, mis algab Elva külje alt Tartumaa tervisespordikeskusest või Otepäält. Harrastajale võiks jõukohased olla ka Haanjas asuvad suusarajad. Populaarne on veel Kekkose suusaring Käärikul.

Kui Põhja-Eesti poole vaadata, on sealgi looduse nautimiseks sobilikke suusaradu. Näiteks Aegviidu kandis on võimalik väga pikki suusaringe teha, omavahel on ühenduses kaks suuremat suusakeskust: Kõrvemaa ja Valgehobusemäe. Huvitavamatest kohtadest võiks esile tuua veel Alutaguse puhke- ja spordikeskuse Ida-Virumaal.

Kui on soov väheke raskematel radadel suusatada, siis selleks võiks sobida näiteks Mõedaku spordibaas Rakvere lähedal, üks Eesti nõudlikumaid suusaradasid Tehvandil Otepääl, Holstre-Polli keskus Viljandimaal ja Vooremäe suusakeskus Tartumaal.

Enne teele asumist tasub pilk peale visata ilmateenistus.ee lehel olevale lumekaardile, kus saab hea aimduse lumekihi paksusest. Nagu näha, on praegu Ida-Eestis lumega mõnevõrra parem seis kui Lääne-Eestis.

Lumikatte paksuse kaart ilmateenistus.ee lehel

Lume ja suusaradade tulekuga peavad paratamatult arvestama ka need, kes käivad jalgsimatkal. Suusarajal hea tava kohaselt teadagi ei kõnnita, nii et mitmedki kohad, kus on harjutud käima, on talvisel ajal suusatajate päralt. Peagi aga räägime just sellest, kuhu minna talvisel ajal jalgsimatkale.

Veel postitusi

Neli päeva Vidzeme’s, ehk reisielamusi ei pea kaugelt otsima

Läti on meie hea lõunanaaber ja sinna on alati vahva reisida. Ning mis eriti tore – selleks ei pea eriti ettevalmistusi tegema. Lätis on kõik justkui tuttav ja samas on paljud asjad teistmoodi. Regio tootmisjuht Merle Annov jagab siin ideid ja soovitusi oma eelmise aasta reisi põhjal, mille ta tegi kohe pärast Regio Läti reisijuhi … Vaata lähemalt

Eemalt paistab Pedassaar.

Metsa ja mere äärde: seitse rada, kus saab lastega muretult edasi-tagasi rännata

Sel kevadel on peaaegu samamoodi nagu eelmisel: teeme kodus tööd ja lapsed on koduõppel. Vahel on tervislik kuhugi välja minna, nii et kontakte oleks vähe, aga samas oleks ka lastega liikumine põnev. Lastega on hea ja mugav ka kehalise kasvatuse tunni liikumisülesanne ära teha mõnes rannas, kus üks ots retkest kulgeb mere ääres ja tagasi … Vaata lähemalt

Eestis sündis sirgjoonejooksu maailmarekord: Timmo Tammemäe ja Sander Linnus läbisid sirgjoones 58,2 km!

Eelmisel nädalavahetusel postitas Eesti Sirgjoonejooksjate Liit Facebooki teate, et Eestis on ühel spordialal taas sündinud maailmarekord. See on küll esialgu mitteametlik, sest sirgjoonejooks pole ametlikke rekordi registreerijatega, arvestatakse lihtsalt seda, et Rootsi senine rekord sai kindlalt purustatud. Sirgjoonejooksu maailmarekordina lähevad kirja ainult need tulemused, mis tehtud kaardi ja kompassiga, ilma GPSi abita. Sirgjoonest võib kõrvale … Vaata lähemalt