Eritellimusel valmivad kaardid

Tartu soojatorude kaart

Sageli on meie klientideks ettevõtted ja asutused, kes vajavad eritellimusel kaarte, kuna tavalistel kaartidel ei pruugi olla kogu nende jaoks vajalikku teavet. Tellimuse peale tehtava kaardi puhul saab tellija ise valida soovitud piirkonna ja mõõdud, ning kaardile saab lisada täiendavaid andmekihte, firmasümboolikat jm. Sellised kaardid valmivad tihedas koostöös tellijaga. Kaardile saab lisada infot nii Regio mahukast andmebaasist kui ka kliendi enda andmetest.

Üheks selliseks eritellimusel valminud kaardiks on Tartu soojatorude kaart, mis valmis Gren Tartu AS tellimusel ja mida allpool lähemalt tutvustame. Gren Tartu pakub klientidele kaugkütte- ja jahutusteenust ning tööstuslikke energialahendusi.

Kuigi Eesti asub parasvöötmes, siis parasjagu mõnusat ilma meil kogu aeg siiski ei ole. Külmal ajal kütame maju soojemaks, jahutust pakuvad paksemad kiviseinad või uuemal ajal ka jahutusseadmed. Tiheasustusega aladel on mugav ja keskkonnasõbralik kütteviis kaugküte, nõndasama kaugjahutus. Kaugküte on tsentraalne kütmisviis, kus paljusid hooneid köetakse samast soojusallikast – katlamajast. Soojuskandjaks on kuum vesi, mis suunatakse soojusvõrgu kaudu hoonete soojussõlmedeni, kus see soojusvahetite abil jõuab tarbijate radiaatoritesse. Kaugjahutuse puhul ringleb jahutusvõrgus aga külm vesi.

Et soojatootja kõikidest oma soojus- ja jahutustrassidest suure pildi silme ette saaks, on tark appi võtta ülevaatlik, oma tegevuspiirkonda kajastav kaart. Oluline on see nii nõupidamistel kui ka planeerimistöid tehes – suurel kaardil on kõik ettevõtte trassid-kaevud korraga silme ees.


Teemainfo ehk kõik vajalikud joonised ja plaanid trasside kohta on soojatootjal muidugi digikujul olemas, info lihtsalt välja trükkimiseks on selline andmestik aga liiga “kribu”. Kui inseneridele on oluline detailvaade, täpsused on sentimeetrites, sest nemad tegelevad konkreetse krundi või arenduspiirkonnaga, siis visionäärid ja planeerijad vaatavad kaarti nö linnu perspektiivist. Soojatorude skeemi muutmine rikkaliku infoga seinakaardiks väljub aga ilmselgelt soojaspetsialisti ampluaast. Siin tulevadki appi Regio kartograafid, kes vajalikud andmed loetavalt kaardile paigutavad. Kaardil on näha nii trasse ümbritsev teedevõrk kui ka hoonestus; tajutavaks muutuvad linnaosad ja asumid, milles omakorda on märgatavad teistest kiiremini arenevad piirkonnad.

Veel postitusi

Eesti maastikulised üksused Johannes Gabriel Granö

100 aastat Eesti maastikke

Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt

Rahvaloenduse kaardid

Rahvaloendusest 20 aastat tagasi

Ajendatuna hetkel käimasolevast rahva ja eluruumide loendusest, võtsime hetke ja meenutasime üle-eelmist, 2000.a rahvaloendust. Kui sel aastal toimub rahva ja eluruumide loendus esimest korda riiklike registrite põhiselt ja interneti teel, siis üle 20 aasta tagasi toimus rahvaloendus esmakordselt kaardimaterjalide ja geoinfo andmebaaside abil. Statistikaameti tellimusel oli Regiol võimalus olla osaline tihealade rahvaloenduskaartide spetsifikatsiooni väljamõtlemisel (alustati … Vaata lähemalt

Mis peitub künka ja lohu taga? Reljeefikaardid aitavad avastada uusi varjatud sihtkohti

Regio värskes reisijuhis „Matkame Eestis” rääkis tuntud loodusfotograaf Jarek Jõepera, kuidas kõrguseinfoga kaardid aitavad tal leida uusi põnevaid kohti, kuhu minna: „Reljeefvarjutusega kaardilt näeb kõiki lohke ja muhke maastikul. Vanad raudteetammid, sõjaaegsed kaevikud, jõgede kaldajärsakud, sügaval metsas ja rabas asuvad saared, põndakud, oosid ja kriivad on väike osa sellest võlumaailmast.” Tõesti, Eesti maastik on küll … Vaata lähemalt