Eritellimusel valmivad kaardid

Tartu soojatorude kaart

Sageli on meie klientideks ettevõtted ja asutused, kes vajavad eritellimusel kaarte, kuna tavalistel kaartidel ei pruugi olla kogu nende jaoks vajalikku teavet. Tellimuse peale tehtava kaardi puhul saab tellija ise valida soovitud piirkonna ja mõõdud, ning kaardile saab lisada täiendavaid andmekihte, firmasümboolikat jm. Sellised kaardid valmivad tihedas koostöös tellijaga. Kaardile saab lisada infot nii Regio mahukast andmebaasist kui ka kliendi enda andmetest.

Üheks selliseks eritellimusel valminud kaardiks on Tartu soojatorude kaart, mis valmis Gren Tartu AS tellimusel ja mida allpool lähemalt tutvustame. Gren Tartu pakub klientidele kaugkütte- ja jahutusteenust ning tööstuslikke energialahendusi.

Kuigi Eesti asub parasvöötmes, siis parasjagu mõnusat ilma meil kogu aeg siiski ei ole. Külmal ajal kütame maju soojemaks, jahutust pakuvad paksemad kiviseinad või uuemal ajal ka jahutusseadmed. Tiheasustusega aladel on mugav ja keskkonnasõbralik kütteviis kaugküte, nõndasama kaugjahutus. Kaugküte on tsentraalne kütmisviis, kus paljusid hooneid köetakse samast soojusallikast – katlamajast. Soojuskandjaks on kuum vesi, mis suunatakse soojusvõrgu kaudu hoonete soojussõlmedeni, kus see soojusvahetite abil jõuab tarbijate radiaatoritesse. Kaugjahutuse puhul ringleb jahutusvõrgus aga külm vesi.

Et soojatootja kõikidest oma soojus- ja jahutustrassidest suure pildi silme ette saaks, on tark appi võtta ülevaatlik, oma tegevuspiirkonda kajastav kaart. Oluline on see nii nõupidamistel kui ka planeerimistöid tehes – suurel kaardil on kõik ettevõtte trassid-kaevud korraga silme ees.


Teemainfo ehk kõik vajalikud joonised ja plaanid trasside kohta on soojatootjal muidugi digikujul olemas, info lihtsalt välja trükkimiseks on selline andmestik aga liiga “kribu”. Kui inseneridele on oluline detailvaade, täpsused on sentimeetrites, sest nemad tegelevad konkreetse krundi või arenduspiirkonnaga, siis visionäärid ja planeerijad vaatavad kaarti nö linnu perspektiivist. Soojatorude skeemi muutmine rikkaliku infoga seinakaardiks väljub aga ilmselgelt soojaspetsialisti ampluaast. Siin tulevadki appi Regio kartograafid, kes vajalikud andmed loetavalt kaardile paigutavad. Kaardil on näha nii trasse ümbritsev teedevõrk kui ka hoonestus; tajutavaks muutuvad linnaosad ja asumid, milles omakorda on märgatavad teistest kiiremini arenevad piirkonnad.

Veel postitusi

Navi

Kuidas salvestada käsiseadmege võimalikult täpne teepunkt?

Loodetavasti on järgnevast veidi abi neile, kel vaja naviseadmega mõni teepunkt salvestada (geopeitur aaret peitmas, maaomanik oma krundil, metsamees jne). Tuleb märkida, et mitteprofessionaalsete seadmete kasutamisel võib mitmete tegurite mõjul (seadme enda “võimekus”, sellele “nähtavate” satelliitide arv ja asukoht taevakaarel, puude lehestik ja muud takistused, ilmastik jpm.) salvestatud asukoht olla tegelikust meetrites erinev. Seetõttu proovime neid vigu võimalikult … Vaata lähemalt

Eesti õlletootjad kaardil Eesti pruulikojad, Kaardi koostanud Tartu Ülikool koostöös Regioga

Eesti pruulikojad kaardil

Veel kümmekond aastat tagasi oli Eesti õlleturg peamiselt jaotunud kahe suure ja mõne väiksema õlletehase vahel, aga sajandivahetuse paiku jõudis maailmas alanud väikepruulikodade võidukäik kiiresti ka siia. Nüüdseks on mitu väikepruulikoda kasvanud juba arvestava suurusega õlletehaseks, mille tooteid võib leida suurematestki supermarketitest.  Õllekaardi idee hakkas idanema mitmel pool välismaal või internetis nähtud õlle (või mõne … Vaata lähemalt

Avastati Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa uus kõrgeim mägi

1930. aastatest on Eesti teatmekirjandusse kinnistunud teadmine, et Sakala kõrgustiku kõrgeim mägi on 145 m kõrgune Rutu mägi. Regio kartograafid ja Tartu ülikooli geograafid tegid aga kindlaks, et Rutu mäest 5 km kirdes paikneb eelnevast kõrgem – 147 m kõrgune Härjassaare mägi, mis oli tänaseni kaardilugejatele märkamatuks jäänud, kuid nüüd Viljandimaa kõrgeim mägi. Regio üldgeograafilise … Vaata lähemalt