Eritellimusel valmivad kaardid

Tartu soojatorude kaart

Sageli on meie klientideks ettevõtted ja asutused, kes vajavad eritellimusel kaarte, kuna tavalistel kaartidel ei pruugi olla kogu nende jaoks vajalikku teavet. Tellimuse peale tehtava kaardi puhul saab tellija ise valida soovitud piirkonna ja mõõdud, ning kaardile saab lisada täiendavaid andmekihte, firmasümboolikat jm. Sellised kaardid valmivad tihedas koostöös tellijaga. Kaardile saab lisada infot nii Regio mahukast andmebaasist kui ka kliendi enda andmetest.

Üheks selliseks eritellimusel valminud kaardiks on Tartu soojatorude kaart, mis valmis Gren Tartu AS tellimusel ja mida allpool lähemalt tutvustame. Gren Tartu pakub klientidele kaugkütte- ja jahutusteenust ning tööstuslikke energialahendusi.

Kuigi Eesti asub parasvöötmes, siis parasjagu mõnusat ilma meil kogu aeg siiski ei ole. Külmal ajal kütame maju soojemaks, jahutust pakuvad paksemad kiviseinad või uuemal ajal ka jahutusseadmed. Tiheasustusega aladel on mugav ja keskkonnasõbralik kütteviis kaugküte, nõndasama kaugjahutus. Kaugküte on tsentraalne kütmisviis, kus paljusid hooneid köetakse samast soojusallikast – katlamajast. Soojuskandjaks on kuum vesi, mis suunatakse soojusvõrgu kaudu hoonete soojussõlmedeni, kus see soojusvahetite abil jõuab tarbijate radiaatoritesse. Kaugjahutuse puhul ringleb jahutusvõrgus aga külm vesi.

Et soojatootja kõikidest oma soojus- ja jahutustrassidest suure pildi silme ette saaks, on tark appi võtta ülevaatlik, oma tegevuspiirkonda kajastav kaart. Oluline on see nii nõupidamistel kui ka planeerimistöid tehes – suurel kaardil on kõik ettevõtte trassid-kaevud korraga silme ees.


Teemainfo ehk kõik vajalikud joonised ja plaanid trasside kohta on soojatootjal muidugi digikujul olemas, info lihtsalt välja trükkimiseks on selline andmestik aga liiga “kribu”. Kui inseneridele on oluline detailvaade, täpsused on sentimeetrites, sest nemad tegelevad konkreetse krundi või arenduspiirkonnaga, siis visionäärid ja planeerijad vaatavad kaarti nö linnu perspektiivist. Soojatorude skeemi muutmine rikkaliku infoga seinakaardiks väljub aga ilmselgelt soojaspetsialisti ampluaast. Siin tulevadki appi Regio kartograafid, kes vajalikud andmed loetavalt kaardile paigutavad. Kaardil on näha nii trasse ümbritsev teedevõrk kui ka hoonestus; tajutavaks muutuvad linnaosad ja asumid, milles omakorda on märgatavad teistest kiiremini arenevad piirkonnad.

Veel postitusi

450 kaarti GO Reisiajakirjale

Regio ja reisiajakiri GO koostöö sai alguse juba 17 aastat tagasi, kui aastal 2005 ilmus praeguseks Eesti suurimaks reisi- ja matkaajakirjaks kasvanud GO esimene number. Regio on selle aja jooksul ajakirja jaoks koostanud pea 450 kaarti, mis teeb keskmiselt 4-5 kaarti ühe numbri kohta. Kaartide kujundustöö eeldab tavaliselt reisiloo läbilugemist, ikka selleks, et tulemus täpselt … Vaata lähemalt

Kaart - Garmin BaseCamp

GPSiga kalale

Naviseadmetel on igapäevaelus palju kasutusvõimalusi. Püüame ajapikku mõnda neist veidi lähemalt tutvustada. Alustuseks tuleb juttu käsiseadmetest harrastuslikul kalapüügil ehk kuidas saab käsi-GPS kalamehele abiks olla. Sellest oli juttu ka ühes Regio varasemas blogis, kuid aeg on siin teinud väikeseid korrektiive. Muidugi pakutakse ridamisi spetsiaalselt merel kasutamiseks mõeldud seadmeid, aga esialgu piisab ka tavalisest, meil enim … Vaata lähemalt

Eesti maastikulised üksused Johannes Gabriel Granö

100 aastat Eesti maastikke

Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt