Eritellimusel valmivad kaardid

Tartu soojatorude kaart

Sageli on meie klientideks ettevõtted ja asutused, kes vajavad eritellimusel kaarte, kuna tavalistel kaartidel ei pruugi olla kogu nende jaoks vajalikku teavet. Tellimuse peale tehtava kaardi puhul saab tellija ise valida soovitud piirkonna ja mõõdud, ning kaardile saab lisada täiendavaid andmekihte, firmasümboolikat jm. Sellised kaardid valmivad tihedas koostöös tellijaga. Kaardile saab lisada infot nii Regio mahukast andmebaasist kui ka kliendi enda andmetest.

Üheks selliseks eritellimusel valminud kaardiks on Tartu soojatorude kaart, mis valmis Gren Tartu AS tellimusel ja mida allpool lähemalt tutvustame. Gren Tartu pakub klientidele kaugkütte- ja jahutusteenust ning tööstuslikke energialahendusi.

Kuigi Eesti asub parasvöötmes, siis parasjagu mõnusat ilma meil kogu aeg siiski ei ole. Külmal ajal kütame maju soojemaks, jahutust pakuvad paksemad kiviseinad või uuemal ajal ka jahutusseadmed. Tiheasustusega aladel on mugav ja keskkonnasõbralik kütteviis kaugküte, nõndasama kaugjahutus. Kaugküte on tsentraalne kütmisviis, kus paljusid hooneid köetakse samast soojusallikast – katlamajast. Soojuskandjaks on kuum vesi, mis suunatakse soojusvõrgu kaudu hoonete soojussõlmedeni, kus see soojusvahetite abil jõuab tarbijate radiaatoritesse. Kaugjahutuse puhul ringleb jahutusvõrgus aga külm vesi.

Et soojatootja kõikidest oma soojus- ja jahutustrassidest suure pildi silme ette saaks, on tark appi võtta ülevaatlik, oma tegevuspiirkonda kajastav kaart. Oluline on see nii nõupidamistel kui ka planeerimistöid tehes – suurel kaardil on kõik ettevõtte trassid-kaevud korraga silme ees.


Teemainfo ehk kõik vajalikud joonised ja plaanid trasside kohta on soojatootjal muidugi digikujul olemas, info lihtsalt välja trükkimiseks on selline andmestik aga liiga “kribu”. Kui inseneridele on oluline detailvaade, täpsused on sentimeetrites, sest nemad tegelevad konkreetse krundi või arenduspiirkonnaga, siis visionäärid ja planeerijad vaatavad kaarti nö linnu perspektiivist. Soojatorude skeemi muutmine rikkaliku infoga seinakaardiks väljub aga ilmselgelt soojaspetsialisti ampluaast. Siin tulevadki appi Regio kartograafid, kes vajalikud andmed loetavalt kaardile paigutavad. Kaardil on näha nii trasse ümbritsev teedevõrk kui ka hoonestus; tajutavaks muutuvad linnaosad ja asumid, milles omakorda on märgatavad teistest kiiremini arenevad piirkonnad.

Veel postitusi

Kuhu ja kuidas praegu rappa minna?

Ühel pool Eesti otsas on lumi põlvini, teisal võib aga veel plusskraadegi kohata. Seega leiab praegu rabasid, mis on paksu lume ja jää all, ning ka üsna hiljuti külmuma hakanud laukaid. Kuhu minna ja millega? Lumevaesel talvel on võimalik kulgeda mööda samu laudteid nagu suvelgi, aga seekordne suure lumega talv lubab hoopis uusi radasid valida … Vaata lähemalt

Bussireis

Kodumaine ringreis lastega – autovabalt!

Ühistranspordimatka idee kerkis esile ootamatust tõdemusest, et praeguste linnalaste jaoks võib rongi või trammiga sõitmine pakkuda samavõrd suurt elamust kui 19. sajandil talus kasvanud maalapsele. Nii juhtuski, et kaks isa ja viis last (vanuses 7–14) jätsid selle aasta juulikuus emad koju ja läksid mitmepäevasele ringreisile. Koju jäid ka autod. Kõik läks sujuvalt ja sõbralikult ning … Vaata lähemalt

Eestis sündis sirgjoonejooksu maailmarekord: Timmo Tammemäe ja Sander Linnus läbisid sirgjoones 58,2 km!

Eelmisel nädalavahetusel postitas Eesti Sirgjoonejooksjate Liit Facebooki teate, et Eestis on ühel spordialal taas sündinud maailmarekord. See on küll esialgu mitteametlik, sest sirgjoonejooks pole ametlikke rekordi registreerijatega, arvestatakse lihtsalt seda, et Rootsi senine rekord sai kindlalt purustatud. Sirgjoonejooksu maailmarekordina lähevad kirja ainult need tulemused, mis tehtud kaardi ja kompassiga, ilma GPSi abita. Sirgjoonest võib kõrvale … Vaata lähemalt