Eritellimusel valmivad kaardid

Tartu soojatorude kaart

Sageli on meie klientideks ettevõtted ja asutused, kes vajavad eritellimusel kaarte, kuna tavalistel kaartidel ei pruugi olla kogu nende jaoks vajalikku teavet. Tellimuse peale tehtava kaardi puhul saab tellija ise valida soovitud piirkonna ja mõõdud, ning kaardile saab lisada täiendavaid andmekihte, firmasümboolikat jm. Sellised kaardid valmivad tihedas koostöös tellijaga. Kaardile saab lisada infot nii Regio mahukast andmebaasist kui ka kliendi enda andmetest.

Üheks selliseks eritellimusel valminud kaardiks on Tartu soojatorude kaart, mis valmis Gren Tartu AS tellimusel ja mida allpool lähemalt tutvustame. Gren Tartu pakub klientidele kaugkütte- ja jahutusteenust ning tööstuslikke energialahendusi.

Kuigi Eesti asub parasvöötmes, siis parasjagu mõnusat ilma meil kogu aeg siiski ei ole. Külmal ajal kütame maju soojemaks, jahutust pakuvad paksemad kiviseinad või uuemal ajal ka jahutusseadmed. Tiheasustusega aladel on mugav ja keskkonnasõbralik kütteviis kaugküte, nõndasama kaugjahutus. Kaugküte on tsentraalne kütmisviis, kus paljusid hooneid köetakse samast soojusallikast – katlamajast. Soojuskandjaks on kuum vesi, mis suunatakse soojusvõrgu kaudu hoonete soojussõlmedeni, kus see soojusvahetite abil jõuab tarbijate radiaatoritesse. Kaugjahutuse puhul ringleb jahutusvõrgus aga külm vesi.

Et soojatootja kõikidest oma soojus- ja jahutustrassidest suure pildi silme ette saaks, on tark appi võtta ülevaatlik, oma tegevuspiirkonda kajastav kaart. Oluline on see nii nõupidamistel kui ka planeerimistöid tehes – suurel kaardil on kõik ettevõtte trassid-kaevud korraga silme ees.


Teemainfo ehk kõik vajalikud joonised ja plaanid trasside kohta on soojatootjal muidugi digikujul olemas, info lihtsalt välja trükkimiseks on selline andmestik aga liiga “kribu”. Kui inseneridele on oluline detailvaade, täpsused on sentimeetrites, sest nemad tegelevad konkreetse krundi või arenduspiirkonnaga, siis visionäärid ja planeerijad vaatavad kaarti nö linnu perspektiivist. Soojatorude skeemi muutmine rikkaliku infoga seinakaardiks väljub aga ilmselgelt soojaspetsialisti ampluaast. Siin tulevadki appi Regio kartograafid, kes vajalikud andmed loetavalt kaardile paigutavad. Kaardil on näha nii trasse ümbritsev teedevõrk kui ka hoonestus; tajutavaks muutuvad linnaosad ja asumid, milles omakorda on märgatavad teistest kiiremini arenevad piirkonnad.

Veel postitusi

Eestis sündis sirgjoonejooksu maailmarekord: Timmo Tammemäe ja Sander Linnus läbisid sirgjoones 58,2 km!

Eelmisel nädalavahetusel postitas Eesti Sirgjoonejooksjate Liit Facebooki teate, et Eestis on ühel spordialal taas sündinud maailmarekord. See on küll esialgu mitteametlik, sest sirgjoonejooks pole ametlikke rekordi registreerijatega, arvestatakse lihtsalt seda, et Rootsi senine rekord sai kindlalt purustatud. Sirgjoonejooksu maailmarekordina lähevad kirja ainult need tulemused, mis tehtud kaardi ja kompassiga, ilma GPSi abita. Sirgjoonest võib kõrvale … Vaata lähemalt

asjade pakkimine

Regio kolimisrõõm

Kolisime kaks kuud tagasi uude kontorisse ja asume nüüd aadressil Väike-Tähe 20, Tartu. Siinkohal väike fotoreportaaž meie kolimisest, lisaks lasime tehisarul kolimise käigust kokku panna värsiread, mis said meeleolukad ning väärivad jagamist. Postituse lõppu lisasime veel ühe tehisaru poolt kirjutatud haiku ka. Uus kontor meid kutsus Kui aprillikuu, uus kontor meid kutsus, kaheksa aastat vanas, õhk … Vaata lähemalt

Rahvusatlas EGSi aastaraamatus

Eesti rahvusatlas – geograafide täitunud unistus Autor: Taavi Pae 1936. aasta 5. detsembril aastal kutsub August Tammekann kokku Loodusuurijate Seltsi juurde Eesti kaardistiku ettevalmistava komis-joni. Esimene istung toimus ülikooli Aia (nüüd Vanemuise) tänava õppehoones ning päevakorras oli kaardistiku sisu valiku, ulatuse, välimuse, trükitehnilise külje, koostamise, väljaandmise ning levitamise küsimused. Koosolekule oli kutsutud professorid Heinrich Riikoja, … Vaata lähemalt