Uus veebiprogramm kohanimede tõlkimiseks

Regio ja Läti suurima kaardikirjastuse Jāņa sēta koostöös valmis äsja TerraLexicon – automaatne tõlketeenuse programm, mille abil saab kaardil olevaid kohanimesid tõlkida paljudesse keeltesse otse kujundusfailis.

Meie sõbralik koostöö uue tõlkeprogrammi loomiseks algas juba pooleteise aasta eest. Põhjuseks see, et olemasolevate tõlkeprogrammide kasutamisel geograafiliste nimede tõlkimiseks kaasneb palju käsitsi tehtavat lisatööd, see teeb aga kaartide ja atlaste tõlkeprotsessi aeglaseks ja kalliks. Kuna mõlema kaardiettevõtte huvi oli sellele probleemile lahendus leida, panimegi seljad kokku ja arendasime ühiselt välja täiesti uue tõlkeprogrammi.

Erinevalt tavalistest tõlkeprogrammidest keskendub TerraLexicon vaid pärisnimede tõlkimisele. Hetkel saab sellega tõlkida kohanimesid, aga lähemas tulevikus ka muid pärisnimesid: isikunimesid, liiginimesid, keemiliste elementide nimetusi jne. TerraLexiconi suur eelis teiste tõlkeprogrammide ees seisneb asjaolus, et tõlkimine toimub otse kujundusfailis. Selline lahendus aitab märkimisväärselt kokku hoida tõlkimisele kuluvat aega ja vähendada ka kulusid.

Esimene koosolek projekti alguses 2019. aastal – uus tõlketeenuse programm otsib nime.

„Meil on väga hea meel tõdeda, et oleme oma ideed teoks teinud ja meie jaoks vajalik ning kaua oodatud tõlkelahendus on nüüd olemas. Koostöö kahe kaardifirma vahel andis arendustöö jaoks olulisi eeliseid: käiku läksid mõlema ettevõtte teadmised ja kogemused, lisaks saime kulusid jagada. Nüüd on meil olemas tööriist, millel on positiivne mõju nii meie ekspordipotentsiaalile kui ka igapäevatöös,” ütleb Leida Lepik, Regio OÜ tegevjuht.

Lisaks kahele tõlkeprogrammi loonud kaardikirjastusele võiks uuest teenusest abi olla ka teistel kirjastustel, aga ka tõlkefirmadel ja muudel ettevõtetel, kellel on oma töös vaja tõlkida suuremal hulgal nimesid otse vektorfailides (nt seinakaartidel, joonistel või kaartidel raamatutes, plakatitel jm).

“Paralleelselt tõlkelahenduse väljatöötamisega oleme palju suhelnud ka kolleegide ja potentsiaalsete kasutajatega väljastpoolt meie ettevõtteid. See on andnud paremat arusaamist erinevate kasutajate vajadustest, et välja töötada lahendus, millest võiks kõigile maksimaalselt kasu olla. Tootearenduse etapi lõpus korraldasime veebipõhised töötoad eesti, läti ja inglise keeles, kus tutvustasime huvilistele tõlkeprogrammi tehnilisi võimalusi ja toimimist. Nii on TerraLexiconi proovinud juba mitmed kasutajad,“ rõõmustab Mareks Kilups, Jāņa sēta juhatuse liige.

Uus tõlketeenuse programm asub aadressil www.terralexicon.eu.

Projekti “Geoname translator for maps” (Est-Lat112) toetab Euroopa Regionaalarengu Fond ning see viiakse ellu Eesti-Läti (EST-LAT) piiriülese koostöö programmi temaatilise eesmärgi „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine“ prioriteetse suuna „Aktiivne ja atraktiivne ärikeskkond“ raames. Projekt algas 2019. aasta septembris ja lõppes 2021. aasta märtsis.

Veel postitusi

Regio Maiasmoka atlas

Maiasmoka atlas 2014 ja 2021

Regios töötades on muidugi kõik aastad väga ilusad, aga minu jaoks oli eriliselt ilus 2014, kui minu kirjutatud tekstidega maiasmoka atlas pärjati aasta rosina tiitliga. See on Eesti Lastekirjanduse Keskuse auhind aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Saime kingiks ka šokolaadist atlase. Sellest on vaid magus mälestus, aga päris atlasega tegeleme nüüd uuesti ja uue nurga alt. … Vaata lähemalt

Seinakaart – ajatu klassika

Elame ajastul, kus kaart võrdub paljude jaoks Google Mapsi või mistahes muu kaardiga , mis telefoniekraanilt või auto armatuurlaualt parajasti vastu vaatab. Kui nüüd küsida, kas seinakaart on tänapäeval üldse vajalik, siis vastus on väga lihtne: jah, on küll.  Seinakaartidel on endiselt palju kasutusviise. Seinakaart on lihtsalt ilus! Väga paljud seinakaardid on lihtsalt niivõrd ilusad! Riputad … Vaata lähemalt

Eesti maastikulised üksused Johannes Gabriel Granö

100 aastat Eesti maastikke

Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt