Rahvaloendusest 20 aastat tagasi

Ajendatuna hetkel käimasolevast rahva ja eluruumide loendusest, võtsime hetke ja meenutasime üle-eelmist, 2000.a rahvaloendust.

Kui sel aastal toimub rahva ja eluruumide loendus esimest korda riiklike registrite põhiselt ja interneti teel, siis üle 20 aasta tagasi toimus rahvaloendus esmakordselt kaardimaterjalide ja geoinfo andmebaaside abil. Statistikaameti tellimusel oli Regiol võimalus olla osaline tihealade rahvaloenduskaartide spetsifikatsiooni väljamõtlemisel (alustati juba 1996. aastal) ja loenduskaartide ning loendusnimekirjade andmebaasi koostamisel.

Rahvaloenduskaardi eesmärgiks oli toetada rahvaloenduse planeerimist, läbiviimist ning hilisemat analüüsi.

Selleks koostati vastavalt elanike arvule ja looduslikele piiridele loendusüksused ja loendusnimestikud. Piirid määrati nii, et loendajate koormused jaotuksid võimalikult võrdselt, arvestades loendajate loomulikku liikumisteed, transpordivõimalusi jms.

Nii kaart kui nimestik kontrolliti välitöödel enne loenduse tegelikku läbiviimist. Välitööl koguti muu hulgas ka korrusmajade trepikodade asukohti.

Kogu Eesti oli jaotatud u 4830-ks loendusjaoskonnaks, Tartu linna piires oli 354 jaoskonda. Jaoskondadest moodustati suuremad üksused – piirkonnad ja neist omakorda ringkonnad.

Loendusjaoskonna paberkaardid olid vormistatud selliselt, et nendest saaks valmistada loetavaid must-valgeid koopiaid. Siin on näha üks kaardileht Sillamäe loendusjaoskonnast nr 3, kus eeldatavalt oli vaja loendada 305 elanikku (maksimumkoormus ühel loendajal tiheasustusalal oli 368 elanikku).

Lisaks paberkaardile anti andmestik üle ka digitaalselt MapInfo tarkvaras vormistatuna, iga asula kohta anti üle ka põhjalik metaandmestik välitöö aja, alusmaterjalide päritolu, kasutatud tarkvarade, töögrupi liikmete nimede ja failide loendiga.

Töövaade MapInfos nägi välja selline:

Loendusjaoskondade, piirkondade ja ringkondade alade moodustamiseks töötati välja Microsationi ja MapInfo tarkvaradele täiendused, mis oskasid arvestada elanike paiknemist, arvu, teid-tänavaid ja looduslikke piirajaid.

Nagu ütleb täna rahvaloenduse koduleht, on rahva ja eluruumide loendus ainus uuring, mis annab meile pildi Eesti elust ühel hetkel – kes siin elavad ning kus ja millistes tingimustes nad elavad. Rahvaloendusest saame teavet mitte ainult rahvastiku kohta üldiselt, vaid ka perekondade, leibkondade ja eluruumide kohta. Rahvaloenduse tulemuste alusel kujundatakse Eesti elu nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil.

Kõik loevad! Osale Sinagi – https://rahvaloendus.ee/et.html

Veel postitusi

Eesti maastikulised üksused Johannes Gabriel Granö

100 aastat Eesti maastikke

Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt

Tagasivaade 2024. aastale

Uus aasta on saabunud, ja ongi jälle aeg tagasi vaadata, mis meile Regios jääb 2024. aastat meenutama. Ettevõtte strateegia loomine EIS-i abiga Regio toodete-teenuste valik on väga lai. Kuid kelle jaoks ja millistel turgudel soovime me tulevikus rohkem olla? Regio juhtidel oli võimalus läbida Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) nelja kuu pikkune strateegia praktikumi programm … Vaata lähemalt

Ekspeditsioon Läti kõrgematele tippudele

Pärast Haanjas vallutatud 100 tippu hakkas meil peas idanema mõte külastada naabrite mäetippe. Tegutsema pani aga oodatust varem hoopis muu põhjus. Nimelt saabusime Slovakkiast purilennuvõistlustelt ja meie pere mäetipueksperdi Kaarli soovi arvestades liikusime Leedust Lätti sellist trajektoori mööda, et Gaizinkalns jääks tee peale. Sinna jõudmiseks tuli meil läbida päris hea hulk kilomeetreid trepis kruusateid automaja … Vaata lähemalt