Rahvaloendusest 20 aastat tagasi

Ajendatuna hetkel käimasolevast rahva ja eluruumide loendusest, võtsime hetke ja meenutasime üle-eelmist, 2000.a rahvaloendust.

Kui sel aastal toimub rahva ja eluruumide loendus esimest korda riiklike registrite põhiselt ja interneti teel, siis üle 20 aasta tagasi toimus rahvaloendus esmakordselt kaardimaterjalide ja geoinfo andmebaaside abil. Statistikaameti tellimusel oli Regiol võimalus olla osaline tihealade rahvaloenduskaartide spetsifikatsiooni väljamõtlemisel (alustati juba 1996. aastal) ja loenduskaartide ning loendusnimekirjade andmebaasi koostamisel.

Rahvaloenduskaardi eesmärgiks oli toetada rahvaloenduse planeerimist, läbiviimist ning hilisemat analüüsi.

Selleks koostati vastavalt elanike arvule ja looduslikele piiridele loendusüksused ja loendusnimestikud. Piirid määrati nii, et loendajate koormused jaotuksid võimalikult võrdselt, arvestades loendajate loomulikku liikumisteed, transpordivõimalusi jms.

Nii kaart kui nimestik kontrolliti välitöödel enne loenduse tegelikku läbiviimist. Välitööl koguti muu hulgas ka korrusmajade trepikodade asukohti.

Kogu Eesti oli jaotatud u 4830-ks loendusjaoskonnaks, Tartu linna piires oli 354 jaoskonda. Jaoskondadest moodustati suuremad üksused – piirkonnad ja neist omakorda ringkonnad.

Loendusjaoskonna paberkaardid olid vormistatud selliselt, et nendest saaks valmistada loetavaid must-valgeid koopiaid. Siin on näha üks kaardileht Sillamäe loendusjaoskonnast nr 3, kus eeldatavalt oli vaja loendada 305 elanikku (maksimumkoormus ühel loendajal tiheasustusalal oli 368 elanikku).

Lisaks paberkaardile anti andmestik üle ka digitaalselt MapInfo tarkvaras vormistatuna, iga asula kohta anti üle ka põhjalik metaandmestik välitöö aja, alusmaterjalide päritolu, kasutatud tarkvarade, töögrupi liikmete nimede ja failide loendiga.

Töövaade MapInfos nägi välja selline:

Loendusjaoskondade, piirkondade ja ringkondade alade moodustamiseks töötati välja Microsationi ja MapInfo tarkvaradele täiendused, mis oskasid arvestada elanike paiknemist, arvu, teid-tänavaid ja looduslikke piirajaid.

Nagu ütleb täna rahvaloenduse koduleht, on rahva ja eluruumide loendus ainus uuring, mis annab meile pildi Eesti elust ühel hetkel – kes siin elavad ning kus ja millistes tingimustes nad elavad. Rahvaloendusest saame teavet mitte ainult rahvastiku kohta üldiselt, vaid ka perekondade, leibkondade ja eluruumide kohta. Rahvaloenduse tulemuste alusel kujundatakse Eesti elu nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil.

Kõik loevad! Osale Sinagi – https://rahvaloendus.ee/et.html

Veel postitusi

Seinakaart – ajatu klassika

Elame ajastul, kus kaart võrdub paljude jaoks Google Mapsi või mistahes muu kaardiga , mis telefoniekraanilt või auto armatuurlaualt parajasti vastu vaatab. Kui nüüd küsida, kas seinakaart on tänapäeval üldse vajalik, siis vastus on väga lihtne: jah, on küll.  Seinakaartidel on endiselt palju kasutusviise. Seinakaart on lihtsalt ilus! Väga paljud seinakaardid on lihtsalt niivõrd ilusad! Riputad … Vaata lähemalt

Kalamänguäpi uus versioon

Kalamäng on 2013. aastal loodud mobiilirakendus, kus saab hea ülevaate Eesti vetes elutsevatest kalaliikidest. Rakenduse on teinud kalanduse teabekeskus koostöös Mooncascade’i ja Regioga. Nüüd on kalamäng aga läbinud uuenduskuuri, tänu millele saab seda kasutada ka kõige uuemates nutiseadmetes. Äpp on sobilik nii lastele, täiskasvanutele kui ka kogenud kalameestele. Äpis on kaks omavahel seotud lihtsat osa. 1) Esimene tutvustab … Vaata lähemalt

Koive jõe ürgorg võtab hinge kinni

Jalgrattaga Riiast Tartusse

Sissejuhatus Lätis jalgrattaga matkamine pole minu jaoks esmakordne kogemus. Õigupoolest rändan igal suvel nädalajagu rattaga Eestis või ümbruskonnas ning Lätti on tee mind viinud üsna mitu korda. Eelmisel aastal alustasin Põlvamaalt Veriorast ning sõitsin läbi kogu Ida-Läti Daugavpilsi linna Valgevene piiri lähedal. Seekord oli mul vaja olla reede hommikul kindlasti Tartus ning alustades rattasõitu esmaspäeval … Vaata lähemalt