Rahvaloendusest 20 aastat tagasi

Ajendatuna hetkel käimasolevast rahva ja eluruumide loendusest, võtsime hetke ja meenutasime üle-eelmist, 2000.a rahvaloendust.

Kui sel aastal toimub rahva ja eluruumide loendus esimest korda riiklike registrite põhiselt ja interneti teel, siis üle 20 aasta tagasi toimus rahvaloendus esmakordselt kaardimaterjalide ja geoinfo andmebaaside abil. Statistikaameti tellimusel oli Regiol võimalus olla osaline tihealade rahvaloenduskaartide spetsifikatsiooni väljamõtlemisel (alustati juba 1996. aastal) ja loenduskaartide ning loendusnimekirjade andmebaasi koostamisel.

Rahvaloenduskaardi eesmärgiks oli toetada rahvaloenduse planeerimist, läbiviimist ning hilisemat analüüsi.

Selleks koostati vastavalt elanike arvule ja looduslikele piiridele loendusüksused ja loendusnimestikud. Piirid määrati nii, et loendajate koormused jaotuksid võimalikult võrdselt, arvestades loendajate loomulikku liikumisteed, transpordivõimalusi jms.

Nii kaart kui nimestik kontrolliti välitöödel enne loenduse tegelikku läbiviimist. Välitööl koguti muu hulgas ka korrusmajade trepikodade asukohti.

Kogu Eesti oli jaotatud u 4830-ks loendusjaoskonnaks, Tartu linna piires oli 354 jaoskonda. Jaoskondadest moodustati suuremad üksused – piirkonnad ja neist omakorda ringkonnad.

Loendusjaoskonna paberkaardid olid vormistatud selliselt, et nendest saaks valmistada loetavaid must-valgeid koopiaid. Siin on näha üks kaardileht Sillamäe loendusjaoskonnast nr 3, kus eeldatavalt oli vaja loendada 305 elanikku (maksimumkoormus ühel loendajal tiheasustusalal oli 368 elanikku).

Lisaks paberkaardile anti andmestik üle ka digitaalselt MapInfo tarkvaras vormistatuna, iga asula kohta anti üle ka põhjalik metaandmestik välitöö aja, alusmaterjalide päritolu, kasutatud tarkvarade, töögrupi liikmete nimede ja failide loendiga.

Töövaade MapInfos nägi välja selline:

Loendusjaoskondade, piirkondade ja ringkondade alade moodustamiseks töötati välja Microsationi ja MapInfo tarkvaradele täiendused, mis oskasid arvestada elanike paiknemist, arvu, teid-tänavaid ja looduslikke piirajaid.

Nagu ütleb täna rahvaloenduse koduleht, on rahva ja eluruumide loendus ainus uuring, mis annab meile pildi Eesti elust ühel hetkel – kes siin elavad ning kus ja millistes tingimustes nad elavad. Rahvaloendusest saame teavet mitte ainult rahvastiku kohta üldiselt, vaid ka perekondade, leibkondade ja eluruumide kohta. Rahvaloenduse tulemuste alusel kujundatakse Eesti elu nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil.

Kõik loevad! Osale Sinagi – https://rahvaloendus.ee/et.html

Veel postitusi

Maismaarotina lõunasse ehk Lätti ja Leetu sisemaad pidi

Kui eelmine kord oli blogis juttu Läti ja Leedu ranniku avastamisest, siis nüüd kulgeme lõunasse merest kauge kaarega eemal kaasas Balitmaade teejuht Sisemaad pidi võib muidugi oma Baltimaade turneelt tagasi tulla ka juhul, kui kaugele lõunasse on mereäärset teed mööda kohale mindud – siis tuleb see teekond siin lihtsalt teistpidi lahti harutada ja alustada Leedust. Selleks … Vaata lähemalt

Haanja

Kus saab suusatada?

Tänavu on suusalumi Eestis eriti varakult maha sadanud. Võiks öelda, et suusatamine on meie rahvusspordiala, kuid viimaste aastate valguses on see siiski nii ilma kui ka muude asjaolude tõttu vähem populaarne. Teisalt muudab suusaspordi harrastamise huvitavaks just see, et seda saab teha vaid ühel aastaajal ja siis tuleb ka loota, et talvele kohaselt taevast ikka … Vaata lähemalt

Koive jõe ürgorg võtab hinge kinni

Jalgrattaga Riiast Tartusse

Sissejuhatus Lätis jalgrattaga matkamine pole minu jaoks esmakordne kogemus. Õigupoolest rändan igal suvel nädalajagu rattaga Eestis või ümbruskonnas ning Lätti on tee mind viinud üsna mitu korda. Eelmisel aastal alustasin Põlvamaalt Veriorast ning sõitsin läbi kogu Ida-Läti Daugavpilsi linna Valgevene piiri lähedal. Seekord oli mul vaja olla reede hommikul kindlasti Tartus ning alustades rattasõitu esmaspäeval … Vaata lähemalt