450 kaarti GO Reisiajakirjale

Regio ja reisiajakiri GO koostöö sai alguse juba 17 aastat tagasi, kui aastal 2005 ilmus praeguseks Eesti suurimaks reisi- ja matkaajakirjaks kasvanud GO esimene number. Regio on selle aja jooksul ajakirja jaoks koostanud pea 450 kaarti, mis teeb keskmiselt 4-5 kaarti ühe numbri kohta.


Kaartide kujundustöö eeldab tavaliselt reisiloo läbilugemist, ikka selleks, et tulemus täpselt reisi sisule vastaks. Sageli tähendab see ka huviväärsuste ning asulate detailsema asukoha välja selgitamist interneti abil. Sedasi jääb kaardi tegijale paratamatult silma vastava piirkonnaga seotud huvitavat informatsiooni. Näiteks alloleva Utah’ osariigi kaardi puhul tekkis küsimus, miks on Suur Soolajärv looduses kahte värvi.  Järv on poolitatud raudteega, mille kõrval jookseb ka maantee. Sellise eraldamise tagajärjel on järve osadel erinev soolsus, mis omakorda meeldib erinevat liiki bakteritele – sellest siis ka värvierinevus. Kartograaf ongi uudishimulik olend, kes meelsasti töö käigus oma silmaringi laiendab ja uusi maid „avastab“. Aegajalt arvatakse ekslikult, et ülikoolis geograafiat õppides tuubitakse pähe suures mahus koha- ja loodusnimesid, aga päris nii see siiski pole.

Ajakirja kaardid valmivad erinevate geograafiliste piirkondade kohta ning ka mõõtkavad varieeruvad. See loob hea pinnase visuaalseks eksperimenteerimiseks. Varasematel aastatel sai proovitud kõiki kaarte standardiseerida ühtsesse stiili, aga see muutus igavaks nii kaardi tegijale kui ilmselt ka ajakirja lugejale. Kõige klassikalisem väljund on mõne riigi ülevaatekaart, aga koostada tuleb ka detailseid skeeme väikeste alade kohta ning tervet lehekülge katvaid marsruutkaarte.


Allpool oleval kaardil on näha, kui palju maailma riike ja piirkondi oleme reisiajakiri GO jaoks kaardistanud. Tumerohelisega on märgitud varem mainitud ülevaatekaardid konkreetse riigi või administratiivüksuse kohta. Valged alad ei tähenda tingimata seda, et ajakirjas pole nende piirkondade kohta reisilugusid, aga kaarditegija seisukohast vajavad need alad veel „avastamist“.


Haaravaid rännakuid reisiajakiri GO ja neis olevate kaartide abil!


Veel postitusi

Regio kartograaf Triin Tarre ning Ene Paaver keraamilisi taldrikuid imetlemas.

Tartu tähtsad rajad

Kui Eesti Draamateatris lavastati Michel Houellebeqci romaani „Kaart ja territoorium“ dramatiseering (2017), siis palusin Eesti silmapaistvalt kartograafia edendajalt Leida Lepikult intervjuu teatri blogisse. Oleme korporatsioonikaaslased: Leida oli organisatsiooni taasasutajate hulgas, niipea kui see Eesti vabanemistuultes võimalikuks osutus (1989), ja mina tookord peatne liituja. Leida kirjutas siis „Kaardi ja territooriumi“ lavastuse saateks paljude oluliste mõtete hulgas … Vaata lähemalt

Regio atlased

Uus Regio Eesti teedeatlas! 25 aastat Regio esimese teedeatlase ilmumisest

Äsja ilmunud Regio Eesti teedeatlas on justkui vahekokkuvõte elust Eestimaal. Paberatlasel on ikka oma kindel koht digivahendite kõrval. Regio teedeatlasel ei saa näiteks kunagi aku tühjaks ja selle kasutamine ei sõltu mobiililevist. Teedeatlas on parim reisijuht, et juba kodus reisiplaane teha või ka lihtsalt igasuguseid kohti uudistada. Esimene täpsemas mõõtkavas (1:200 000) Regio Eesti teedeatlas … Vaata lähemalt

Eesti maastikulised üksused Johannes Gabriel Granö

100 aastat Eesti maastikke

Eesti maastike teadusliku liigestusega on tänaseks tegeletud juba saja aasta vältel. Esimese ja põhjapaneva rajoneeringu tegi Tartu Ülikooli soomlasest geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö. 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Granö artikkel „Eesti maastikulised üksused“ osutus teedrajavaks nii Eesti maastike liigestuse kui ka uute piirkonnanimede ja terminite osas. See artiklisari on nüüdseks koondatud raamatusse, … Vaata lähemalt