450 kaarti GO Reisiajakirjale

Regio ja reisiajakiri GO koostöö sai alguse juba 17 aastat tagasi, kui aastal 2005 ilmus praeguseks Eesti suurimaks reisi- ja matkaajakirjaks kasvanud GO esimene number. Regio on selle aja jooksul ajakirja jaoks koostanud pea 450 kaarti, mis teeb keskmiselt 4-5 kaarti ühe numbri kohta.


Kaartide kujundustöö eeldab tavaliselt reisiloo läbilugemist, ikka selleks, et tulemus täpselt reisi sisule vastaks. Sageli tähendab see ka huviväärsuste ning asulate detailsema asukoha välja selgitamist interneti abil. Sedasi jääb kaardi tegijale paratamatult silma vastava piirkonnaga seotud huvitavat informatsiooni. Näiteks alloleva Utah’ osariigi kaardi puhul tekkis küsimus, miks on Suur Soolajärv looduses kahte värvi.  Järv on poolitatud raudteega, mille kõrval jookseb ka maantee. Sellise eraldamise tagajärjel on järve osadel erinev soolsus, mis omakorda meeldib erinevat liiki bakteritele – sellest siis ka värvierinevus. Kartograaf ongi uudishimulik olend, kes meelsasti töö käigus oma silmaringi laiendab ja uusi maid „avastab“. Aegajalt arvatakse ekslikult, et ülikoolis geograafiat õppides tuubitakse pähe suures mahus koha- ja loodusnimesid, aga päris nii see siiski pole.

Ajakirja kaardid valmivad erinevate geograafiliste piirkondade kohta ning ka mõõtkavad varieeruvad. See loob hea pinnase visuaalseks eksperimenteerimiseks. Varasematel aastatel sai proovitud kõiki kaarte standardiseerida ühtsesse stiili, aga see muutus igavaks nii kaardi tegijale kui ilmselt ka ajakirja lugejale. Kõige klassikalisem väljund on mõne riigi ülevaatekaart, aga koostada tuleb ka detailseid skeeme väikeste alade kohta ning tervet lehekülge katvaid marsruutkaarte.


Allpool oleval kaardil on näha, kui palju maailma riike ja piirkondi oleme reisiajakiri GO jaoks kaardistanud. Tumerohelisega on märgitud varem mainitud ülevaatekaardid konkreetse riigi või administratiivüksuse kohta. Valged alad ei tähenda tingimata seda, et ajakirjas pole nende piirkondade kohta reisilugusid, aga kaarditegija seisukohast vajavad need alad veel „avastamist“.


Haaravaid rännakuid reisiajakiri GO ja neis olevate kaartide abil!


Veel postitusi

Perereis Kuramaa ja Semigallia mõisaid avastama, abiks Regio Läti mõisate ja losside kaart

Põhja-Lätis ja Riias on käinud kõik eestlased. Ajaloost teame, et 1917. aastani oli Lõuna-Eesti pealinn Riias, aga Riiast läände jääv Kuramaa on meie jaoks oluliselt ähmasem piirkond. Ollakse ehk kuulnud liivlastest, kes seal elasid, ja Kuramaa hertsogiriigist, mil kunagi hallil ajal olid kolooniateks Trinidadi saar Kariibi meres ja Guinea jõe suue Aafrikas. Otsustasime teha paaripäevase … Vaata lähemalt

Matk talvel: kaart viib kohale, jäljed toovad tagasi

Eesti talvine maastik on nagu mõnes suurriigis: ühes servas sajab vihma, teises on hanged peaaegu põlvini. Seal, kus maa valge, on hea matkata nii, et jäljed toovad sind alati algusse tagasi. Kohale viib ikka kaart. Talvine retk on aga veidi teistsugune kui suvel. Mida kaasa võtta? Ilm muutub talvel kiiresti. Vihm, jäävihm, lörts, lumi, tuisk … Vaata lähemalt

Eemalt paistab Pedassaar.

Metsa ja mere äärde: seitse rada, kus saab lastega muretult edasi-tagasi rännata

Sel kevadel on peaaegu samamoodi nagu eelmisel: teeme kodus tööd ja lapsed on koduõppel. Vahel on tervislik kuhugi välja minna, nii et kontakte oleks vähe, aga samas oleks ka lastega liikumine põnev. Lastega on hea ja mugav ka kehalise kasvatuse tunni liikumisülesanne ära teha mõnes rannas, kus üks ots retkest kulgeb mere ääres ja tagasi … Vaata lähemalt