450 kaarti GO Reisiajakirjale

Regio ja reisiajakiri GO koostöö sai alguse juba 17 aastat tagasi, kui aastal 2005 ilmus praeguseks Eesti suurimaks reisi- ja matkaajakirjaks kasvanud GO esimene number. Regio on selle aja jooksul ajakirja jaoks koostanud pea 450 kaarti, mis teeb keskmiselt 4-5 kaarti ühe numbri kohta.


Kaartide kujundustöö eeldab tavaliselt reisiloo läbilugemist, ikka selleks, et tulemus täpselt reisi sisule vastaks. Sageli tähendab see ka huviväärsuste ning asulate detailsema asukoha välja selgitamist interneti abil. Sedasi jääb kaardi tegijale paratamatult silma vastava piirkonnaga seotud huvitavat informatsiooni. Näiteks alloleva Utah’ osariigi kaardi puhul tekkis küsimus, miks on Suur Soolajärv looduses kahte värvi.  Järv on poolitatud raudteega, mille kõrval jookseb ka maantee. Sellise eraldamise tagajärjel on järve osadel erinev soolsus, mis omakorda meeldib erinevat liiki bakteritele – sellest siis ka värvierinevus. Kartograaf ongi uudishimulik olend, kes meelsasti töö käigus oma silmaringi laiendab ja uusi maid „avastab“. Aegajalt arvatakse ekslikult, et ülikoolis geograafiat õppides tuubitakse pähe suures mahus koha- ja loodusnimesid, aga päris nii see siiski pole.

Ajakirja kaardid valmivad erinevate geograafiliste piirkondade kohta ning ka mõõtkavad varieeruvad. See loob hea pinnase visuaalseks eksperimenteerimiseks. Varasematel aastatel sai proovitud kõiki kaarte standardiseerida ühtsesse stiili, aga see muutus igavaks nii kaardi tegijale kui ilmselt ka ajakirja lugejale. Kõige klassikalisem väljund on mõne riigi ülevaatekaart, aga koostada tuleb ka detailseid skeeme väikeste alade kohta ning tervet lehekülge katvaid marsruutkaarte.


Allpool oleval kaardil on näha, kui palju maailma riike ja piirkondi oleme reisiajakiri GO jaoks kaardistanud. Tumerohelisega on märgitud varem mainitud ülevaatekaardid konkreetse riigi või administratiivüksuse kohta. Valged alad ei tähenda tingimata seda, et ajakirjas pole nende piirkondade kohta reisilugusid, aga kaarditegija seisukohast vajavad need alad veel „avastamist“.


Haaravaid rännakuid reisiajakiri GO ja neis olevate kaartide abil!


Veel postitusi

Retk mööda Õ-piiri

Mandri-eestlased on suures osas omaks võtnud teadmise, et saarlased õ-häälikut ei kasuta ja asendavad selle ö-ga. Ometi pole see igal pool saarel niimoodi, sestp õ-piir. Saaremaa murdekeele tuntuim „firmamärk“ on kahtlemata õ-hääliku puudumine kõnekeeles. Kas saarlased ütlevad selle asemel ö või midagi ö ja õ vahepealset, jätame juba foneetikute otsustada, kuid selge on see, et … Vaata lähemalt

Armsatest nahkhiirtest, aga mitte ainult

Kristel Kaljund vestleb saksa lastekirjaniku Dorothea Flechsigiga. 8. detsember 2020 Dorothea Flechsig külastas Eestit 2019. aasta sügisel, mil ta esines lastele Tartu Linnaraamatukogus. Põhjust kohtumiseks andsid Tartu Linnaraamatukogu head kogemused niisuguste üritustega ja muidugi Dorothea Flechsig sulest pärit raamatud, mis on eesti keeles ilmunud: 2013. aastal tuli Regio kirjastusest auhinnatud Saksamaa lasteatlas („Petronella atlas“) ja 2017. … Vaata lähemalt

Kuidas perfomance-kunstnik Google Mapsi kasutajaid hanitas

Loe kunstlikust liiklusummiku tekitamisest lähemalt am.ee lehelt