450 kaarti GO Reisiajakirjale

Regio ja reisiajakiri GO koostöö sai alguse juba 17 aastat tagasi, kui aastal 2005 ilmus praeguseks Eesti suurimaks reisi- ja matkaajakirjaks kasvanud GO esimene number. Regio on selle aja jooksul ajakirja jaoks koostanud pea 450 kaarti, mis teeb keskmiselt 4-5 kaarti ühe numbri kohta.


Kaartide kujundustöö eeldab tavaliselt reisiloo läbilugemist, ikka selleks, et tulemus täpselt reisi sisule vastaks. Sageli tähendab see ka huviväärsuste ning asulate detailsema asukoha välja selgitamist interneti abil. Sedasi jääb kaardi tegijale paratamatult silma vastava piirkonnaga seotud huvitavat informatsiooni. Näiteks alloleva Utah’ osariigi kaardi puhul tekkis küsimus, miks on Suur Soolajärv looduses kahte värvi.  Järv on poolitatud raudteega, mille kõrval jookseb ka maantee. Sellise eraldamise tagajärjel on järve osadel erinev soolsus, mis omakorda meeldib erinevat liiki bakteritele – sellest siis ka värvierinevus. Kartograaf ongi uudishimulik olend, kes meelsasti töö käigus oma silmaringi laiendab ja uusi maid „avastab“. Aegajalt arvatakse ekslikult, et ülikoolis geograafiat õppides tuubitakse pähe suures mahus koha- ja loodusnimesid, aga päris nii see siiski pole.

Ajakirja kaardid valmivad erinevate geograafiliste piirkondade kohta ning ka mõõtkavad varieeruvad. See loob hea pinnase visuaalseks eksperimenteerimiseks. Varasematel aastatel sai proovitud kõiki kaarte standardiseerida ühtsesse stiili, aga see muutus igavaks nii kaardi tegijale kui ilmselt ka ajakirja lugejale. Kõige klassikalisem väljund on mõne riigi ülevaatekaart, aga koostada tuleb ka detailseid skeeme väikeste alade kohta ning tervet lehekülge katvaid marsruutkaarte.


Allpool oleval kaardil on näha, kui palju maailma riike ja piirkondi oleme reisiajakiri GO jaoks kaardistanud. Tumerohelisega on märgitud varem mainitud ülevaatekaardid konkreetse riigi või administratiivüksuse kohta. Valged alad ei tähenda tingimata seda, et ajakirjas pole nende piirkondade kohta reisilugusid, aga kaarditegija seisukohast vajavad need alad veel „avastamist“.


Haaravaid rännakuid reisiajakiri GO ja neis olevate kaartide abil!


Veel postitusi

Kas ma vajan eraldi GPS-seadet, kui mul on nutitelefon?

See sõltub… Enamus nutitelefone on praegusel ajal tõepoolest varustatud GPS-vastuvõtjaga ja lihtsamad ülesanded lahendab see kooslus päris edukalt. Samas, nagu teada on, kui üks seade teeb paljusid asju, siis ei tee ta neist ühtegi väga hästi. Näiteks nutitelefoniga saab teha päris korralikke pilte, mis amatööri täiesti rahuldavad, aga profifotograafid kasutavad ikkagi fotokaameraid.Mis puutub käsi-GPS ’idesse, siis … Vaata lähemalt

Retk mööda Õ-piiri

Mandri-eestlased on suures osas omaks võtnud teadmise, et saarlased õ-häälikut ei kasuta ja asendavad selle ö-ga. Ometi pole see igal pool saarel niimoodi, sestp õ-piir. Saaremaa murdekeele tuntuim „firmamärk“ on kahtlemata õ-hääliku puudumine kõnekeeles. Kas saarlased ütlevad selle asemel ö või midagi ö ja õ vahepealset, jätame juba foneetikute otsustada, kuid selge on see, et … Vaata lähemalt

Kuhu ja kuidas praegu rappa minna?

Ühel pool Eesti otsas on lumi põlvini, teisal võib aga veel plusskraadegi kohata. Seega leiab praegu rabasid, mis on paksu lume ja jää all, ning ka üsna hiljuti külmuma hakanud laukaid. Kuhu minna ja millega? Lumevaesel talvel on võimalik kulgeda mööda samu laudteid nagu suvelgi, aga seekordne suure lumega talv lubab hoopis uusi radasid valida … Vaata lähemalt