Esimene Regios koostatud maailma poliitiline kaart ilmus juba 1993. aastal, toona A3 formaadis. See kaart, hiljem seinakaardina, on kõik need aastad olnud üsna samasuguse välimusega. Kaardi sisu oleme selle aja jooksul muutnud kogu aeg ja üsna palju, ehkki võib tunduda, et riigid on ju ikka samad ning mis muudatusi siin ikka nii palju on. Käesoleval aastal võtsime ette selle meie kõige vanema seinakaardi põhjalikuma värskenduse ja kaardile sai lisatud ka reljeefivarjutus. Nüüd ongi uus kaart trükivalgust näinud ja kõigil huvilistel on võimalik see endale soetada.

Regio toimetaja-korrektor Kertu Uibo kirjutab allpool, millised väljakutsed ootavad kartograafi maailma poliitilist kaarti tehes.

Kuidas tähistada kaardil poliitiliselt segased alad

Maailma poliitilise kaardi tegemine on iseenesest ju lihtne ülesanne – kaardile tuleb kanda riik, tema nimi ja pealinn. Värvida riigid erinevat värvi ja ongi ilus poliitiline kaart olemas. Eeskujusid, millest juhinduda, leiab piisavalt. Aga kui lihtne ülesanne on lahendatud, siis selgub, et kogu kaart ei olegi kenasti valmis. Mõnel pool ei teagi, kuhu täpselt piir tõmmata ja siin-seal on hallid alad, mida ei oskagi värvida. Tuleb tunnistada, et kaarditegijale on see paras pähkel, kuidas poliitilisel kaardil poliitiliselt segast olukorda tähistada, eriti kui on tegemist ülevaatekaardiga, kuhu igasugu erisusi ja selgitusi kujutama ei mahu. Meie lahendasime selle uuel kaardil nii, et vaidlusalused piirid on tähistatud teistsuguse joonestiiliga. Vaidlusalused territooriumid aga märkisime viirutusega, nii et ala kontrolliva riigi värvus on laiema triibuga. Mõne alad jäid siiski segaseks – mismoodi näiteks tähistada Palestiinat või Lääne-Saharat. Kuidas me selle lahendasime, seda saab igaüks nüüd uuelt kaardilt ise uurida.

Kas Hollandil on üks või kaks pealinna?

Riikide pealinnadki pakuvad kaardimeistritele tegevust. Näiteks Kasahstan muudab aeg-ajalt oma pealinna nime. Indoneesia aga ehitab Jakarta asemele uut pealinna, mille nimi on Nusantara. Millal uus linn pealinnaks kuulutatakse, ei ole hetkel veel teada. Egiptus rajab samuti uut pealinna ning on ehitusega palju kaugemale edenenud kui Indoneesia, kuid neil on teine probleem – uuel linnal pole nime. Ja kui pole nime, siis ei ole meil võimalik seda ka kaardile kanda. Uuest pealinnast räägitakse ka Lõuna-Koreas, Malaisias, Ekvatoriaal-Guineas. Mõnel riigil on ühe asemel hoopis kaks pealinna, mõnel koguni kolm või siis on linna staatus üldse pisut segane.  Näiteks tekkisid kaarti tehes küsimused, et kas Hollandil on üks või kaks pealinna? Ja mis on Iisraeli pealinn?

Kokkuleppeline joon, mille ületamisel muutub kuupäev

Vastselt maailma seinakaardilt leiab ka mõned toredad uuendused. Näiteks poliitilise info taustaks olev reljeefivarjutuse kiht. See muudab kaardi visuaalselt huvitavamaks  ning reljeefi abil on hea uurida asustuse paiknemist ja saarte asukohti meres. Uus asi meie kaardil on ka kuupäevaraja. Nüüd saab kaardilt vastuse, miks üksteisest 70 km kaugusel asetsevatel saareriikidel Samoal ja Ameerika Samoal on erinev kuupäev – nende vahelt jookseb kuupäevaraja ehk siis kokkuleppeline joon, mille ületamisel muutub kuupäev.

Kuidas kaardistada riikide territoriaalseid huvisid?

Boonusena on meie maailma kaardile lisatud eraldi väiksemad kaardid Arktika ja Antarktika kohta, et tekiks parem ettekujutus nende paiknemisest ja kujust. Antarktika kaardil on poliitilise infona näidatud erinevate riikide territoriaalsed huvid. Hetkel on need nõudmised küll tähtajatult külmutatud ja mandrit loetakse poliitiliselt neutraalseks.

Ja lõpetuseks üks huvitav fakt veel:

Maailma seinakaarti vaadates tekib küsimus, et miks on maailmas nii palju Guinea nimelisi riike? Naabrid Guinea ja Guinea-Bissau Lääne-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul, Ekvatoriaal-Guinea, mis asub Guinea lahe kaldal ja hoopis teiselpool maakera asuv Paapua Uus-Guinea. Teooriaid selle kohta on mitmeid, aga levinuima selgituse järgi pärineb ”guinea” tuareegi sõnast ”aginaw”, mis tähendab ”musti inimesi”.

Koos kõikide Guineadega on meie kaardil näidatud 195 iseseisvat riiki. Lisaks ka riikidele kuuluvad saared ja ülemereterritooriumid.

Uudne on ka uue valmiskaardi materjal. See on õhuke, kerge ja vastupidav ning seda on lihtne knopkade või kleepsuga seinale kinnitada. Lisaks valmiskaardile (99 x 65 cm) saab Regio veebipoest osta ka sama kaardi suuremaid versioone, mis valmivad eritellimusel. Trükime kaarte nii paberile, jäigale alusele kui ka pimendavale aknaruloole ning tapeedile.

Head uudistamist!