30 päeva kaartide väljakutse Regios

#30DayMapChallenge on iga-aastane väljakutse, mis pakub kõigile kaardientusiastidele võimaluse luua novembrikuu jooksul iga päev üks kaart ja seda siis vastava teemaviitega sotsiaalmeedias jagada. Järgida tuleb igaks päevaks etteantud teemat. Millised teemad ja märksõnad väljakutsesse tulevad, selgub vahetult enne novembri algust. Osaleda võivad nii professionaalid kui ka algajad, kasutades mistahes tarkvara või meetodit (GIS-tarkvara, käsitsi joonistamine, programmeerimine jne).

Kaartide väljakutse sai alguse 2019. aastal, kui Soome kartograaf Topi Tjukanov (https://tjukanov.org/ ) jagas ideed Twitteris. Juba samal aastal võttis eestlastest väljakutse vastu tänane Tartu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa (https://novaator.err.ee/1015405/geoinformaatik-pani-end-proovile-ja-tegi-30-paevaga-30-uut-kaarti). Viie aastaga on sellest kujunenud globaalne kogukonnaüritus, mis innustab loovust ja oskuste ning ideede jagamist.

Hakkasime atra seadma juba suvel

Regios võtsime väljakutse esmakordselt vastu sellel aastal. Hakkasime atra seadma tegelikult juba suvel ehk siis mõtlesime välja kontseptsiooni (kaartide vormistamine postkaardi mõõtu) ning valmistasime ette sobivas mõõtkavas kaardipõhjad. Lisaks kirjutasime üles pika nimekirja ideid, mida kaardil kujutada, et kui selguvad täpsed teemad, saaksime kohe kiirelt tegutseda. Tagantjärgi vaadates kasutasime küll ainult mõnda üksikut neist ideedest, enamik kaarte valmis siiski konkreetsele teemale mõeldes. Soovisime ka, et väljakutses osaleksid võimalikult paljud regiolased, kuid kuna november osutus taaskord eriti töiseks kuuks, siis jäi meie põhimeeskond üsna väikeseks. Kaardid mõtlesid välja ja valmistasid Regio kartograafid Kadri Kurrel, Triin Tarre ning Mait Luidalepp, toimetas ja korrektuuri tegi Kertu Uibo ning sotsiaalmeedia poolt koordineeris Merle Annov. Kaardi nr 9 – AI only (tehisaru loodu) jaoks pani sisendinfo kokku Anne Kokk.

Anne Kokk ja Kadri Kurrel laovad merekivikese komme kaardile “Suu magusaks”.
Kunagi üks Regio atlase soetanud briti turist uuris, et miks meil on nii palju kive vaatamisväärsuseks märgitud, et miks see eestlastele nii oluline on? See pani meid mõtlema, et tõepoolest armastame me oma tasasel maal kive, ja isegi kommivabrikus toodetakse meil kive…
Valmib kaart, mis peab etteantud ülesande kohaselt koosnema ainult ringidest. Tegime kaardi, mis näitab kaitsealust maad Eesti saartel ja mandril suhtena pindalasse. Kartograaf Triin Tarre ja korrektor Kertu Uibo.
Mõne kaardi puhul sai meeldiv ühendatud kasulikuga, nii valmis näiteks Regio kontorisse vajalik evakuatsiooniplaan. Kartograafid Triin Tarre ja Mait Luidalepp tööhoos.
Kartograaf Kadri Kurrel “Viru mere” kaarti koostamas.

Regio kaardid postitasime igal päeval Facebooki, Instagrami ja LinkedIni – sealt saab iga kaardi kohta ka täpsemalt lugeda. Kõige rohkem märgati meie kaarte Facebooki kasutajate poolt, kus neid nägi kokku üle 33 000 silmapaari.

Meie kõige populaarsemateks kaartideks said:


Day 30 – The Final Map (Kogu lugu)


Day 12 – Time and Space (Traditsiooniga nimed)


Day 23 – Memory (Meenutades Leidat)


Day 13 – A New Tool (Uus tool)


Day 26 – Map Projections (Struve geodeetiline kaar)


Day 5 – A Journey (Ei saa paigal olla)

Kokkuvõttes võib öelda, et sellel aastal oli Regio kartograafide november väga loominguliselt teistsugune. Tuleb ka tunnistada, et esimeste päevade õhinat ei jätkunud igasse päeva, ent seda oli piisavalt võiduka lõpuni jõudmiseks.
Aga kindlasti oli algusest lõpuni põnev – katsetada töövõtteid, omandada uusi oskusi ja ka faktiteadmisi lisandus omajagu.

Mõttetalgud ühendasid meid, kui pusisime ideede kallal, mida ja kuidas kaardil kujutada. Sai nalja ja oli tõhus tiimitöö. Vasakult: Merle Annov, Kertu Uibo ja Triin Tarre.

Saime hakkama ja nüüd on meil 30 ägedat kaart-postkaarti!

Veel postitusi

Eestis sündis sirgjoonejooksu maailmarekord: Timmo Tammemäe ja Sander Linnus läbisid sirgjoones 58,2 km!

Eelmisel nädalavahetusel postitas Eesti Sirgjoonejooksjate Liit Facebooki teate, et Eestis on ühel spordialal taas sündinud maailmarekord. See on küll esialgu mitteametlik, sest sirgjoonejooks pole ametlikke rekordi registreerijatega, arvestatakse lihtsalt seda, et Rootsi senine rekord sai kindlalt purustatud. Sirgjoonejooksu maailmarekordina lähevad kirja ainult need tulemused, mis tehtud kaardi ja kompassiga, ilma GPSi abita. Sirgjoonest võib kõrvale … Vaata lähemalt

Eemalt paistab Pedassaar.

Metsa ja mere äärde: seitse rada, kus saab lastega muretult edasi-tagasi rännata

Sel kevadel on peaaegu samamoodi nagu eelmisel: teeme kodus tööd ja lapsed on koduõppel. Vahel on tervislik kuhugi välja minna, nii et kontakte oleks vähe, aga samas oleks ka lastega liikumine põnev. Lastega on hea ja mugav ka kehalise kasvatuse tunni liikumisülesanne ära teha mõnes rannas, kus üks ots retkest kulgeb mere ääres ja tagasi … Vaata lähemalt

Lehed langevad. Kuhu minna lehesadu vaatama?

Kohe algab sügise kõige ilusam aeg – lehtede langemine. Mõni aasta saab seda päris pikalt vaadata, vahel lõpetab kiire külm selle vaatemängu kähku. Praegu on veel ilm soe, aga mets kisub vaikselt ikkagi värviliseks. Nii et paras aeg on valmis vaadata, kuhu oma kuldse sügise retk teha. Sinna, kus on suured puud ja värvikamad lehed … Vaata lähemalt