Kuidas minevikku ja olevikku kaardile kokku panna…

Kadri Kurrel, Regio projektijuht-kartograaf

Tartu Ülikooli muuseumis Toomemäel on Tartu linna 800. aasta juubeli puhul avatud näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“. Näitusel satub vaataja keskaegsesse Tartusse, välja on toodud linna tekkimisega seotud ajaloolised sündmused ning inimeste elu-olu linna esimese 100 aasta jooksul.

Täpne koopia Tartu vanimast linnamaketist

Näituse uhkuseks on täpne koopia Tartu vanimast linnamaketist. Originaal asub Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis ja pärineb aastast 1686. Praegu avaneb esmakordne võimalus seda Eestis eksponeerida.

Tartu vanim linnamakett

Selleks, et paremini aru saada, kuidas maketil kujutatu praeguses linnaruumis paikneb, tellis muuseum Regiolt maketiga sarnaneva kaardi.

Kaardi teemainfoks on keskaegne linnaplaan ning selle alla on kantud tänapäevane Tartu kesklinn koos ülikooli peahoone ja kaasaegse tänavatevõrguga.

Keskaegne linnaplaan, mille alla on kantud tänapäevane Tartu kesklinna tänavavõrk

Tänaseks on linnaruum üksjagu muutunud. Säilinud on küll Toomkiriku varemed ja Jaani kirik, kuid üllatusena võib tulla, et praeguse ülikooli peahoone kohal asus suur Maarja kirik ja all-linnas olid veel nii mõnedki kirikud-kloostrid. Ka tänavavõrk on mõnevõrra muutunud. Tolleaegsest linnamüürist on säilinud ainult mõned üksikud jupid.

Kahe ajastu kokkupanek ühele kaardile oli paras pähkel. Tänapäeval on kartograafid harjunud, et kaardiandmed on koordineeritud ja erinevate teemade kohta infot lisades paigutub kõik automaatselt õigesse kohta. Keskaja kartograafilised võimalused olid märksa kasinamad ja kaardipilt rohkem markeeriv. Samas tuleb maketi tegijat tunnustada, juba siis toodi tähtsamad hooned ja linnamüür 3D vahenditega välja :).

Tartu keskaegne linnamüür ja bastionid – välistend Toomkiriku kõrval

Mõned aastad tagasi tellis Tartu Ülikooli muuseum Regiolt Toomkiriku kõrvale õue välikaardi Tartu keskaegse linnamüüri ja bastionidega. Bastionite kaart oligi meile info kokku ajamisel suureks abiks, kuna bastionid on peale kantud ka maketile. Välikaardi tegemise ajal lihtsustas tööd Tartu linna kodulehel olev ajalooliste kaartide rakendus, kus vanad kaardid olid georefereeritud ja paremini jälgitavad, aga nüüd on see kahjuks kodulehelt kadunud.

Niisiis venitasime ise muuseumilt sisendiks saadud ajaloolised plaanid säilinud tänavate ristumiskohtade järgi paika ja joonistasime sealt maha tähtsamad hooned ja tol ajal linna kaitseks olnud vallikraavid.


1638 – ajalooline Tartu plaan
1650 – Tartu bastionide projekt

Teadmisi saab kinnistada läbi mänguliste ülesannete

Lisaks Tartu linna maketile on näitusel muidugi väga palju muudki põnevat ja nii mõnedki teadmised saab kinnistada läbi mänguliste ülesannete. Näiteks vallutada täpsusvisetega Vanal Liivimaal asunud linnuseid või panna keskaegne Tartu linna makett kokku klotsidest.

Näitusel saab täpsusvisetega vallutada Vanal Liivimaal asunud linnuseid

Regiolased on ise seda põnevat näitust koos giidiga külastanud, seega julgeme soovitada nii suurtele kui väikestele uudishimulikele – külastage kindlasti Tartu ülikooli muuseumit!
Rohkem infot näituse kohta: https://muuseum.ut.ee/et/sisu/nahtamatu-tartu-800-aastat-linna-algusest

Regiolased näitusel „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“

Veel postitusi

Avastati Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa uus kõrgeim mägi

1930. aastatest on Eesti teatmekirjandusse kinnistunud teadmine, et Sakala kõrgustiku kõrgeim mägi on 145 m kõrgune Rutu mägi. Regio kartograafid ja Tartu ülikooli geograafid tegid aga kindlaks, et Rutu mäest 5 km kirdes paikneb eelnevast kõrgem – 147 m kõrgune Härjassaare mägi, mis oli tänaseni kaardilugejatele märkamatuks jäänud, kuid nüüd Viljandimaa kõrgeim mägi. Regio üldgeograafilise … Vaata lähemalt

Eestis sündis sirgjoonejooksu maailmarekord: Timmo Tammemäe ja Sander Linnus läbisid sirgjoones 58,2 km!

Eelmisel nädalavahetusel postitas Eesti Sirgjoonejooksjate Liit Facebooki teate, et Eestis on ühel spordialal taas sündinud maailmarekord. See on küll esialgu mitteametlik, sest sirgjoonejooks pole ametlikke rekordi registreerijatega, arvestatakse lihtsalt seda, et Rootsi senine rekord sai kindlalt purustatud. Sirgjoonejooksu maailmarekordina lähevad kirja ainult need tulemused, mis tehtud kaardi ja kompassiga, ilma GPSi abita. Sirgjoonest võib kõrvale … Vaata lähemalt

Uus põnev lasteraamat “Sandor. Nutikas nahkhiir”

Eesti 2020. aasta loom on nahkhiir. See salapärane, öise eluviisiga loom on ka peategelane meie uues lasteraamatus “Sandor. Nutikas nahkhiir”.  Sandor elab ühe klassiruumi tagumise pingi kohal vanas rulookastis. Otse tema all istub Jendrik, kelle Sandor endale sõbraks valib. Üheskoos toovad nad päevavalgele suure saladuse: varas on matnud lossivaremetesse varalaeka!