Kuidas minevikku ja olevikku kaardile kokku panna…

Kadri Kurrel, Regio projektijuht-kartograaf

Tartu Ülikooli muuseumis Toomemäel on Tartu linna 800. aasta juubeli puhul avatud näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“. Näitusel satub vaataja keskaegsesse Tartusse, välja on toodud linna tekkimisega seotud ajaloolised sündmused ning inimeste elu-olu linna esimese 100 aasta jooksul.

Täpne koopia Tartu vanimast linnamaketist

Näituse uhkuseks on täpne koopia Tartu vanimast linnamaketist. Originaal asub Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis ja pärineb aastast 1686. Praegu avaneb esmakordne võimalus seda Eestis eksponeerida.

Tartu vanim linnamakett

Selleks, et paremini aru saada, kuidas maketil kujutatu praeguses linnaruumis paikneb, tellis muuseum Regiolt maketiga sarnaneva kaardi.

Kaardi teemainfoks on keskaegne linnaplaan ning selle alla on kantud tänapäevane Tartu kesklinn koos ülikooli peahoone ja kaasaegse tänavatevõrguga.

Keskaegne linnaplaan, mille alla on kantud tänapäevane Tartu kesklinna tänavavõrk

Tänaseks on linnaruum üksjagu muutunud. Säilinud on küll Toomkiriku varemed ja Jaani kirik, kuid üllatusena võib tulla, et praeguse ülikooli peahoone kohal asus suur Maarja kirik ja all-linnas olid veel nii mõnedki kirikud-kloostrid. Ka tänavavõrk on mõnevõrra muutunud. Tolleaegsest linnamüürist on säilinud ainult mõned üksikud jupid.

Kahe ajastu kokkupanek ühele kaardile oli paras pähkel. Tänapäeval on kartograafid harjunud, et kaardiandmed on koordineeritud ja erinevate teemade kohta infot lisades paigutub kõik automaatselt õigesse kohta. Keskaja kartograafilised võimalused olid märksa kasinamad ja kaardipilt rohkem markeeriv. Samas tuleb maketi tegijat tunnustada, juba siis toodi tähtsamad hooned ja linnamüür 3D vahenditega välja :).

Tartu keskaegne linnamüür ja bastionid – välistend Toomkiriku kõrval

Mõned aastad tagasi tellis Tartu Ülikooli muuseum Regiolt Toomkiriku kõrvale õue välikaardi Tartu keskaegse linnamüüri ja bastionidega. Bastionite kaart oligi meile info kokku ajamisel suureks abiks, kuna bastionid on peale kantud ka maketile. Välikaardi tegemise ajal lihtsustas tööd Tartu linna kodulehel olev ajalooliste kaartide rakendus, kus vanad kaardid olid georefereeritud ja paremini jälgitavad, aga nüüd on see kahjuks kodulehelt kadunud.

Niisiis venitasime ise muuseumilt sisendiks saadud ajaloolised plaanid säilinud tänavate ristumiskohtade järgi paika ja joonistasime sealt maha tähtsamad hooned ja tol ajal linna kaitseks olnud vallikraavid.


1638 – ajalooline Tartu plaan
1650 – Tartu bastionide projekt

Teadmisi saab kinnistada läbi mänguliste ülesannete

Lisaks Tartu linna maketile on näitusel muidugi väga palju muudki põnevat ja nii mõnedki teadmised saab kinnistada läbi mänguliste ülesannete. Näiteks vallutada täpsusvisetega Vanal Liivimaal asunud linnuseid või panna keskaegne Tartu linna makett kokku klotsidest.

Näitusel saab täpsusvisetega vallutada Vanal Liivimaal asunud linnuseid

Regiolased on ise seda põnevat näitust koos giidiga külastanud, seega julgeme soovitada nii suurtele kui väikestele uudishimulikele – külastage kindlasti Tartu ülikooli muuseumit!
Rohkem infot näituse kohta: https://muuseum.ut.ee/et/sisu/nahtamatu-tartu-800-aastat-linna-algusest

Regiolased näitusel „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“

Veel postitusi

Tartu linnamüüril kolamas

Kõik algas sellest, et mu pojal Kaarlil (11) on ajaloohuvi ja lisaks meeldib talle matkata. Ühes varasemas postituses on kirjas, kuidas me vallutasime eelmisel koroonakevadel Haanjas 100 mäetippu (tänaseks on neid 110). Praegu on meil aga käsil RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee, mitte küll kohe ja korraga, vaid juppidena, sest koolis tuleb ka ikka arvuti vahendusel käia … Vaata lähemalt

Simon Reeve Lõunapöörijoonel. Rännak peidetud maailmanurkadesse

Simon Reeve paikades, kuhu lugeja kunagi ei satu

Simon Reeve’i nimi on kindlasti tuttav paljudele eestlastele, kellele meeldib reisisaateid jälgida või ise rännata. Aga lisaks sellele, et ta on hinnatud (tele)ajakirjanik ja vahva reisisell, on ta fenomenaalne jutuvestja. Inglise Hendrik Relve, kui soovite. Reeve’il on samamoodi maakeral toimuva kohta avarad eelteadmised, lahtised silmad ja oskus vormida kõike, mida ta näeb-kogeb, köitvaks looks. Kulisside … Vaata lähemalt

Motoriseeritud seikleja väärt abimehed

Võib vast suurema liialduseta öelda, et olen paberkaartide ja atlastega koos üles kasvanud. Mäletan lapsepõlvest, et isal oli alati üks hiigelsuur Eesti kaart käepärast, kuhu peale mõnda pikemat kodumaist sõitu kõik uued läbitud teed pastakaga tähistatud said. Kaartide ja atlaste olemasolu oli toona igati õigustatud – muid navigeerimisvahendeid peale teedeatlaste ja teeviitade ju polnudki. Aeg … Vaata lähemalt