Avastati Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa uus kõrgeim mägi

1930. aastatest on Eesti teatmekirjandusse kinnistunud teadmine, et Sakala kõrgustiku kõrgeim mägi on 145 m kõrgune Rutu mägi. Regio kartograafid ja Tartu ülikooli geograafid tegid aga kindlaks, et Rutu mäest 5 km kirdes paikneb eelnevast kõrgem – 147 m kõrgune Härjassaare mägi, mis oli tänaseni kaardilugejatele märkamatuks jäänud, kuid nüüd Viljandimaa kõrgeim mägi.

Mõõdistustööd Härjassaare mäel

Regio üldgeograafilise seinakaardi uuendamisel märkas Regio kartograaf Mihkel Järveoja Maa-ameti põhikaardil seni tähelepanuta jäänud Sakala kõrgustiku uut kõrguspunkti, mis ületab Rutu mäge pea kahe meetriga. Maa-ameti uuenenud andmed põhinevad laserskaneerimise (LIDAR) meetodil.

Tulemuste kinnituseks mõõdeti täpis RTK-GPS-i kasutades üle nii Rutu kui ka Härjassaare mägi: „Kõigepealt mõõtsime üle Rutu mäe. Tänu mäetipus olnud väiksele lagendikule võimaldas GPS seade hõlpsasti mõõtmiseks vajalike satelliitide fikseeringu kätte saada ja tulemuseks oli 145 m“ kirjeldas Järveoja Rutu mäe ülemõõtmist. Seejärel suunduti Härjassaare mäele, kus mõõtmise tulemuseks kinnitati 147 m.

Tartu ülikooli geograaf Taavi Pae rääkis, et avastus Viljandimaa uuest kõrgeimast mäest oli üllatuseks ka kohalikele elanikele: „Kohalik rahvas teadis seda kanti ennekõike kui natuke lookleva pinnaga head marjul ja seenel käimise kohta, aga et tegemist on kõrgema kohaga kui Rutu mägi, oli enamuse jaoks uus info.“

Kuna tegemist pole ühe konkreetse kõrgema mäega, vaid pigem kõrgema vahelduva reljeefiga metsase alaga, polnud kõrgemal punktil ka kohanime. Siiski on 1930. aastal ilmunud Pärnumaa koguteoses see piirkond märgitud Härjassaare mägedena. Ka vanemad kohalikud inimesed on seda kohanime kuulnud. Seetõttu saigi uue Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa kõrgeima mäe nimeks kokkuleppeliselt Härjassaare mägi.

Taavi Pae sõnul ootab Viljandimaa kõrgeim mägi nüüd geograafiaõpikutesse ja teatmekirjandusse sissekirjutamist. Regio uuel üldgeograafilisel kaardil on ta juba olemas, vt https://www.regio.ee/toode/eesti-uldgeograafiline-kaart-uldisem/

Vaade Härjassaare mäelt

Veel postitusi

Parimaid linnuvaatlusalasid tutvustav „Eesti linnuvaatleja teejuht“

Eriilmeline loodus ja soodne geograafiline asend teevad Eesti äärmiselt linnurikkaks. Äsja ilmunud „Eesti linnuvaatleja teejuht“ on hindamatu reisikaaslane igale linnuhuvilisele, andes soovitusi lindude vaatlemiseks, pildistamiseks ja häälte salvestamiseks. Raamatus on põhjalik teave Eesti 107 parima linnuvaatluskoha, seal vaadeldavate liikide ja parimate külastusaegade kohta ning 80 koordinaatidega varustatud illustratiivset kaarti, mis hõlbustavad linnuvaatlus- ja loodusretke kavandamist. … Vaata lähemalt

Navi

Kuidas salvestada käsiseadmege võimalikult täpne teepunkt?

Loodetavasti on järgnevast veidi abi neile, kel vaja naviseadmega mõni teepunkt salvestada (geopeitur aaret peitmas, maaomanik oma krundil, metsamees jne). Tuleb märkida, et mitteprofessionaalsete seadmete kasutamisel võib mitmete tegurite mõjul (seadme enda “võimekus”, sellele “nähtavate” satelliitide arv ja asukoht taevakaarel, puude lehestik ja muud takistused, ilmastik jpm.) salvestatud asukoht olla tegelikust meetrites erinev. Seetõttu proovime neid vigu võimalikult … Vaata lähemalt

Mida näeb kartograaf, kui vaatab kaarti

Viis aastat tagasi esilinastus Draamateatris Juhan Ulfsaki lavastus “Kaart ja territoorium” mis põhines Michel Houellebecqi samanimelisel romaanil, kasutades lisaks ka teistes Houellebecqi romaanides, intervjuudes ja mõtteavaldustes väljendatud väiteid, tundeid ja meeleolusid. Kaartidest, kartograafi tööst räägib Leida Lepik, Regio kaardilahenduste osakonna juhataja. Mida te näete, kui vaatate kaarti? Sõltub muidugi kaardist. Professionaalsest kretinismist hindab esmapilk turismikaartidel … Vaata lähemalt