Kuidas salvestada käsiseadmege võimalikult täpne teepunkt?

Loodetavasti on järgnevast veidi abi neile, kel vaja naviseadmega mõni teepunkt salvestada (geopeitur aaret peitmas, maaomanik oma krundil, metsamees jne).

Tuleb märkida, et mitteprofessionaalsete seadmete kasutamisel võib mitmete tegurite mõjul (seadme enda “võimekus”, sellele “nähtavate” satelliitide arv ja asukoht taevakaarel, puude lehestik ja muud takistused, ilmastik jpm.) salvestatud asukoht olla tegelikust meetrites erinev. Seetõttu proovime neid vigu võimalikult  palju tasakaalustada.

Esimene reegel – võtke rahulikult aega punkti salvestamiseks. Sageli püütakse kohale minnes kiiruga punk salvestada ja siis võib täpsus jääda kehvapoolseks.

Kui salvestatava punkti asukohatäpsus on tõesti oluline, siis peaks mõtlema sellele, kas kasutatava seadme parameetrid võimaldavad head tulemust saada või on kasulik selleks tööks laenata mõni uuem, täpsem ja võimekam mudel.

Kehva “nähtavusega” aladel, näiteks metsas, püüavad osad seadmed oletada õiget asukohta liikumise järgi. Näiteks liikumise pealt korraks peatudes, võib GPS-i ekraanil näha, justnagu seade jätkaks liikumist. Seadmele tuleb seega anda aega “maha rahuneda”.

Soovitused, et teepunkt saaks võimalikult täpselt salvestatud:

– lülitage seade sisse juba tükk aega enne punktini jõudmist. Kohale jõudes võite selle asetada maapinnale nii, et tal oleks võimalikult vähe takistusi satelliitide nägemisel (sealhulgas ei tohi te seda varjata oma kehaga).

– olles salvestanud teepunkti, võib proovida liikuda erinevates suundades sellest eemale (näiteks metsas oleks hea minna kusagile lagedamale kohale) ja tulla punkti juurde tagasi. Tõenäoliselt avastate, et seade juhatab teid tegelikust punktist veidi kõrvale.

– nii liikudes salvestage veel sama teepunkti korduvalt. Hiljem saab erinevaid saadud koordinaate omavahel võrrelda. Tõenäoliselt erinevad koordinaatide lõpunumbrid üksteisest. Kui näiteks nelja erineva põhjalaiuse lõpunumbritest (kümnendsüsteemis) on kolm 265 ja üks 258, siis võib oletada et 265 on tõenäolisem. Kui kaks on näit. 265 ja kaks 267, siis võiks ehk arvata et 266 on kõige täpsem.

– Enamusel kaasaegsetel käsi-GPSidel on teepunktide keskmistamise funktsioon (Waypoint averaging) sisse ehitatud ning nutitelefonidele on saadaval erinevaid äppe, mis seda ka teha suudavad. Näiteks androidile GPS Averaging. Soovitame selle funktsiooni endale selgeks teha ja tulemused paranevad. Sellegipoolest võib lasta seadmel tekitada mitu (keskmistatud) punkti.

– Saadud punkte tasub vaadata ka hea kaardi taustal. Näiteks Maa-ameti ortofotod võivad anda aimu, milline salvestatud teepunktidest siiski kõige tõepärasem võiks olla.

Veel postitusi

Seinakaart – ajatu klassika

Elame ajastul, kus kaart võrdub paljude jaoks Google Mapsi või mistahes muu kaardiga , mis telefoniekraanilt või auto armatuurlaualt parajasti vastu vaatab. Kui nüüd küsida, kas seinakaart on tänapäeval üldse vajalik, siis vastus on väga lihtne: jah, on küll.  Seinakaartidel on endiselt palju kasutusviise. Seinakaart on lihtsalt ilus! Väga paljud seinakaardid on lihtsalt niivõrd ilusad! Riputad … Vaata lähemalt

Kuhu ja kuidas praegu rappa minna?

Ühel pool Eesti otsas on lumi põlvini, teisal võib aga veel plusskraadegi kohata. Seega leiab praegu rabasid, mis on paksu lume ja jää all, ning ka üsna hiljuti külmuma hakanud laukaid. Kuhu minna ja millega? Lumevaesel talvel on võimalik kulgeda mööda samu laudteid nagu suvelgi, aga seekordne suure lumega talv lubab hoopis uusi radasid valida … Vaata lähemalt

Mis peitub künka ja lohu taga? Reljeefikaardid aitavad avastada uusi varjatud sihtkohti

Regio värskes reisijuhis „Matkame Eestis” rääkis tuntud loodusfotograaf Jarek Jõepera, kuidas kõrguseinfoga kaardid aitavad tal leida uusi põnevaid kohti, kuhu minna: „Reljeefvarjutusega kaardilt näeb kõiki lohke ja muhke maastikul. Vanad raudteetammid, sõjaaegsed kaevikud, jõgede kaldajärsakud, sügaval metsas ja rabas asuvad saared, põndakud, oosid ja kriivad on väike osa sellest võlumaailmast.” Tõesti, Eesti maastik on küll … Vaata lähemalt