Algas kevadine pokurahva loendus

Aprilli algusest kuni 17. maini toimub suur üle-eestiline pokurahva loendus. Teist aastat järjest kutsub Pokumaa üles looduses liikuvaid inimesi pilku teritama, pokusid otsima ning sellest teistelegi teada andma. Pokud saab kaardile kanda tänu Regio kaardimeistritele, alustamiseks tuleb minna Pokuloenduse veebilehele ja järgida sealseid juhiseid. Veebilehele liikumiseks kliki alloleval pildil.

Sel vägagi teistmoodi elurütmi soosival kevadel kutsuvad Pokumaa ja Regio pokuloendusest osa võtma kõiki, kes perega, üksi või paarikaupa siiski matkata soovivad. Avastagem Eestimaa varjatud ilu – paiku, kuhu matkajad ehk muidu ei satu! Kindlasti pole need rahvarohked sissetallatud rajad, vaid pigem erinevad väiksemad teeotsad, mis kutsuvad suurelt teelt sisse keerama.

“Kuna pokuloendus toimub teist aastat, on võimalik kasutada nende leidmiseks eelmise aasta kaarti või siis kanda uued asualad 2020. aasta kaardile,“ märgib Pokumaa tegevjuht Nele Hendrikson. „Tänu koostööle Regioga on meil võimalik unikaalsel moel kutsuda inimesi Edgar Valteri stiilis loodust avastama – leidma sealt „olendeid“, mustreid ja muud sellist, mis esmapilgul ehk silma ei torka,“ ja lisab, et pilte teemaviidetega #pokuloendus või #pokuloendus2020 võib Facebooki postitada ka muudest leidudest. Märgi ennast osalema ka Facebooki üritusel -> Kevadine pokurahva loendus.

Suured tarnamättad ehk rahvakeeli „pokud“ on tuntuks saanud tänu Edgar Valteri 1994. aastal avaldatud „Pokuraamatule“, millest sai koheselt auhinnatud ning armastatud lasteraamat. Pokude läbinisti looduslähedane, uudishimulik ja hea loomus on eeskujuks tänasel päeval meile kõigile. Tarnamättaid leidub Eestis rohkelt, oma levikult on nad suisa kosmopoliidid.

2019. aastal toimunud esimene üle-eestiline pokurahva loendus toimus Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva tähistamiseks.

Pokumaa tegevuse eesmärgiks on säilitada ja eksponeerida Edgar Valteri rikkalikku pärandit kunstniku ja loodusmehena ning selle kaudu tutvustada nii lastele, noortele kui täiskasvanutele loodust ning looduslähedast eluviisi.

Uudis Aktuaalses Kaameras: Eestis algas pokuloendus ERR 11.04.2020

Mõned huvitavad faktid:

  • Pokudel on oma teadusharu: tarnu uurib karikoloogia.
  • Üks korralik poku ehk tarnamätas võib olla isegi kuni 80–90 aastat vana.
  • Tarnaliikide arvuks maailmas on pakutud 1100–2000. Eestis on tarnaliike loendatud 77.
  • Tarnad on kosmopoliidid – neid leidub üle kogu maakera. Kõige rohkem on neid parasvöötmes.
  • Tarnu leidub kõikjal igijääga katmata aladel välja arvatud Amazonase suudmest kagusse jääv ala, Araabia poolsaar, Thari kõrb ja põhiosa Aafrikast.
  • Enamik tarnu kasvab märgaladel, eriti paduratel, soodes ja rabades, tiikide ja vooluvee-kogude kallastel ning isegi kraavides, kus nad sageli moodustavad taimestiku põhiosa.
  • Ehkki tarnad armastavad vett, taluvad nad hästi kuivust, mistõttu neid kasutatakse aasadel ja muru asemel seal, kus ei taheta kulutada vett kastmise peale. Paljud tarnade ilutaimena kasvatatavad sordid on aretatud Jaapanis.

Veel postitusi

Seinakaart – ajatu klassika

Elame ajastul, kus kaart võrdub paljude jaoks Google Mapsi või mistahes muu kaardiga , mis telefoniekraanilt või auto armatuurlaualt parajasti vastu vaatab. Kui nüüd küsida, kas seinakaart on tänapäeval üldse vajalik, siis vastus on väga lihtne: jah, on küll.  Seinakaartidel on endiselt palju kasutusviise. Seinakaart on lihtsalt ilus! Väga paljud seinakaardid on lihtsalt niivõrd ilusad! Riputad … Vaata lähemalt

Eestis sündis sirgjoonejooksu maailmarekord: Timmo Tammemäe ja Sander Linnus läbisid sirgjoones 58,2 km!

Eelmisel nädalavahetusel postitas Eesti Sirgjoonejooksjate Liit Facebooki teate, et Eestis on ühel spordialal taas sündinud maailmarekord. See on küll esialgu mitteametlik, sest sirgjoonejooks pole ametlikke rekordi registreerijatega, arvestatakse lihtsalt seda, et Rootsi senine rekord sai kindlalt purustatud. Sirgjoonejooksu maailmarekordina lähevad kirja ainult need tulemused, mis tehtud kaardi ja kompassiga, ilma GPSi abita. Sirgjoonest võib kõrvale … Vaata lähemalt

Uue lauamängu ostuga toetad Vähiravifondi Kingitud Elu

Mängu mõtles välja Järveküla kooli 5.c klassi õpilane Johannes Pallo 2020. aasta aprillis tehnoloogiaõpetuse e-õppetööna. Sellest, kuidas idee sündis, räägib Johannes ise: Tehnoloogiaõpetuse õpetaja andis meile koroonakriisi ajal koduse konstrueerimisülesande: tee ise lauamäng. Mõtle mängule taustalugu, tee mänguvälja kujundus, meisterda nupud ja täring, pane kirja reeglid. Oluline on kasutada fantaasiat ja mitte kopeerida olemasolevat lauamängu. … Vaata lähemalt